AK ⟩ EKI keelekool: salaamist, mida süüa ei saa

Seda salaamit saab süüa, aga on ka selliseid, mida ei saa. Foto: Liis Treimann

Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Mari Vaus ja koordineerija-terminoloog Kairi Janson kirjutavad salaamimorfoloogia näitel, kuidas terminiloomes metafoore kasutatakse.

Kui tekib vajadus uue termini järele, on selle väljamõtlemiseks mitu varianti. Näiteks saame ühendada kaks sellist sõna, millel on kõnealuses valdkonnas juba tuttav tähendus olemas: on siililegi selge, et grillvorst on vorst, mis on mõeldud grillimiseks. Tõenäoliselt põnevaim uue termini loomise viis on aga metafoor: kui kasutame tuttavat sõna uudses, ülekantud tähenduses, kuna mingi sarnasuse tõttu tundub ta sinna sobivat. Nii ei ole keemiaterminil «salaamimorfoloogia» meie toidulauaga midagi pistmist, või vähemalt mitte sel moel, nagu «salaami» järgi arvata võiksime.

Alustame tagantpoolt: «morfoloogia» on keemias levinud termin, mis tähistab ülesehitust ehk struktuuri. Morfoloogia abil on võimalik kirjeldada mitmesuguseid materjale. Kui lisada «morfoloogiale» eesosi, saame määrata morfoloogia alammõisteid ehk tüüpe. Üks morfoloogia alaliik ongi salaamimorfoloogia.

Salaamimorfoloogia viitab niisiis keemias kindlat tüüpi materjali ülesehitusele. Vorstiga on see seotud vaid väljanägemise poolest. Kui lõikame omale viilu salaamivorsti, näeme vorstitüki keskel valgeid pekilaike. Sarnane näeb välja ka materjal, mida iseloomustab salaamimorfoloogia, ainult miljoneid kordi väiksemal skaalal. Niisiis on termini esiosa loomisel saadud inspiratsiooni võrdlusest objektiga, mis on meile kõigile igapäevaelust tuttav.

Tundub, et keemikutele meeldib makromaailmast võrdlusi tuua, kuna lisaks salaamimorfoloogiale räägivad nad ka sibulamorfoloogiast ja nanotorudest.

Üks materjal, mida iseloomus­tab salaamimorfoloogia, on HIPS (high impact polystyrene ehk löögikindel polüstüreen). Kuigi erinevalt salaamivorstist ei kõlba HIPS süüa, võib just sellest tehtud esemete kaudu salaamimorfoloogia siiski ka meie söögilauale jõuda. Näiteks on HIPSist valmistatud mõne tootja jogurtitopsid. Et jogurtitopsist salaami üles leida, peaksime seda aga vaatlema võimsa skaneeriva elektronmikroskoobi all. Muide: just see, et HIPSi struktuur on salaami moodi, teeb selle mõnest teisest samalaadsest materjalist tugevamaks.

Tundub, et keemikutele meeldib makromaailmast võrdlusi tuua, kuna lisaks salaamimorfoloogiale räägivad nad ka sibulamorfoloogiast ja nanotorudest. Nagu võib arvata, näeb esimene elektronmikroskoobi all välja kihiline nagu sibul, teised aga on silindri moodi.

Terminiga «salaamimorfoloogia» tegeles keemia terminibaasi koostaja Kalle Truus terminoloogiatöö toetamise konkursi raames. Selle ja paljud teised terminid ligi 80 oskussõnastikust leiab Sõnaveebist, mis on Eesti Keele Instituudi kõige uuem keeleportaal. Terminibaaside teemad varieeruvad seinast seina. Teiste seas võib sealt ­leida meteoroloogia, spaaterminoloogia, kosmosetehnoloogia, käsitööteaduse, robootika, tuumaenergia ja kiirguskaitse, toidu­ohutuse ning projektijuhtimise oskussõnad.

Eesti terminitööd rahastab haridus- ja teadusministeerium keeleprogrammi kaudu ja koordineerib Eesti Keele Instituut.