Katrin Kurmiste: sundimine pole õige viis eestikeelse kooli käimalükkamiseks

Vene lipp ja eesti lipp Foto: Meelis Meilbaum

Ühtse Eesti kooli idee on küll hea, kuid selle sunniviisiline rakendamine kahjustab nii eestlasi kui teistest rahvustest õppureid, kirjutab kirjanik ja tõlkija Katrin Kurmiste. 

Mõni aeg tagasi sattus mulle kätte üllitis pealkirjaga «Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis». Mahukast dokumendist saame teada, et projekti lähteülesanne – tõestada, et ühtne Eesti kool on ainuõige ja ainuvõimalik – on edukalt täidetud. Ometi tekivad nimetatud kirjatükki sirvides kahtlevad ja kiuslikud mõtted, mis kõike kirjapandut ei lase puhta kullana võtta.

Pealiskaudsel lugemisel võib jääda mulje, et tegu on esialgse ettepanekuga, millises suunas koolisüsteem areneda võiks. Pikemal süvenemisel aga selgub, et arutada pole enam midagi: otsus on tehtud ja edasikaebamisele ei kuulu.