Marko Kaasik  FOTO: Erakond Rohelised

Kliimakriisi ületamiseks võiks kujuneda välja toimiv maailmavõim, sest ilma ressursse ja kohustusi jaotamata ei tule enam toime. Planeet on inimkonnale kitsaks jäänud, kirjutab keskkonnafüüsik Marko Kaasik (Eestimaa Rohelised).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kliimakriisist saab või juba on saanud maailmapoliitika sõlmküsimus number üks. Iga aastaga jääb lõõpivaid kliimaskeptikuid vähemaks ja nende kõlapind ühiskonnas aheneb veelgi kiiremini – õnneks. Eesti on küll selles arengus Euroopa üldisest tasemest maha jäänud – kahjuks. Rohkem pidurdavad nüüd ülemaailmset protsessi need, kes tahavad reageerida homme, mitte täna, kusjuures see homne nihkub järjest edasi. Kuid teiselt poolt ohustab kliimamuutusele reageerimist uus, kiiresti kasvav inimrühm: need, kes on kaotanud lootuse.

Olles jõudnud ettekujutuseni, et poliitiliste otsustega niikuinii midagi ära ei hoita ja millegagi ei kohaneta, jääb kaks peamist võimalust: kas elada tulevikule mõtlemata ja tuleviku heaks midagi tegemata nii kaua, kui elu on antud, või valmistuda ellujäämiseks drastiliselt halvenenud oludes. Sündimuse vähenemine on ülemaailmses plaanis jätkusuutlik tendents, kuid otsus mitte sünnitada sellepärast, et lastel niikuinii tsivilisatsiooni hävingus tulevikku ei ole, tähendab, et see inimene on hingeliselt olukorrale alla jäänud ja vajab abi. See on juba eraldi teema ning mitte minu teadmiste valdkond.