Ilona Drikkit: häiritud reaalsus või uus normaalsus?

Ilona Drikkit Foto: Erakogu

Kohtuarst Ilona Drikkit kirjutab sellest, kuidas vastuolulise teabe jagamine koroonaviiruse leviku tõkestamisel võib inimesi ajada protestima. Samuti leiab ta, et paljud valitsuse kehtestatud meetmed ei pruugi olla põhjendatud.

Poolteist aastat on meil kehtinud koroonaviiruse leviku tõttu mitmesugused piirangud, on antud välja uusi õigusakte ja täiendatud olemasolevaid, eesmärgiga ennetada ja tõkestada koroonaviiruse levikut ja vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist.

Uudse olukorra tekitatud ­hirmu ja segaduse ning informatsiooni ülekülluse tingimustes on inimesi manitsetud usaldama vaid peavoolumeediat, kuid selle kaudu ­edastatav teave on olnud perioodi vältel pide­valt muutuv ja vastuoluline; ühel päeval tõeks kuulutatud ­seisukohad on järgmistel päevadel juba ­ümber lükatud ja uute vastu vahetatud. Näiteks ei ole kinnitunud seisukoht, et näomaski kandmine kaitseb nakatumise või teiste nakatamise eest ning juba kaheldakse ka vaktsiinide tõhususes, kuigi ennatlikult lubati, et vaktsineerimine peatab koroonaviiruse leviku ja vaktsineeritutele edaspidi piirangud ei kohaldu.

23. augustil 2021 kehtestas valitsus oma korraldusega uuendatud meetmed ja piirangud koroonaviiruse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tegemist peaks olema teaduslikel alustel põhineva tõhusa ja proportsionaalse abinõuga, mis aitab tagada inimeste elu ja tervise ning tervishoiusüsteemi järjepidevuse.