:format(webp)/nginx/o/2021/08/30/14035647t1h6d87.jpg)
Kui varasem tööelu arenes etapiliselt ja rahulikult kulgevas tempos, siis hajusalt töötamise kontseptsioon on osati pealesurutud ja kiirendatud evolutsioon. Kes tänastest organisatsioonidest arengus tukastab, jääb teistest maha ning tõrjutakse tööturu kaugemasse serva, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Margus Vaino.
Praegu saab töö- ja kontorielu jagada laias plaanis kaheks: enne ja pärast pandeemiat. Enne koroonakriisi arenes tööelu arenguetappidena. Osa ettevõtteid proovis paindlikku tööaega, mõni katsetas kaugtööd ja julgemad flirtisid hajustiimide mõttega, lubasid eksperimendi korras inimestel töötada Taist või Hispaaniast. Liiguti rahulikus ja mugavas tempos. Selle protsessi keeras pea peale pandeemia, tuues kaasa mõne olulise muudatuse (kontori)töötajate elus ja juhtimises.
Esiteks, kuigi kodus töötamine ei ole ainus koroonaaja muutus, on see üks mõjuvaimaid, mis on muutnud nii inimeste kui ka juhtide mõttelaadi ja suhtumist kontoris või tööruumides käimisele. Selge on see, et täpselt samamoodi nagu varem kontorielu enam ei jätku. Näiteid näeb ja kuuleb siit- ja sealtpoolt maailmast. Näiteks kehtestas tehnoloogiahiid Apple reegli, et tänavu septembrist peaksid ettevõtte töötajad töötama kontoris kolmel päeval nädalas ja ülejäänud ajal võivad nad praktiseerida kaugtööd. Selle eesmärk on soodustada koostööd ja silmast silma kontakti, mida pandeemia ajal on napiks jäänud.
Sama tendentsi kinnitavad ka uuringud: tulevikus soovib tavapärasele kontoritööle naasta üksnes väike osa töötajatest ning valdavalt soovitakse teha edaspidi hübriidtööd ehk töötada hajusalt, jagades tööaega kontori ja kodu vahel. Nimelt näitab kevadine Microsofti uuring, et inimesed soovivad töötada nii kaugtöö vormis kui ka aeg-ajalt tiimikaaslastega ühes ruumis kohtuda.
:format(webp)/nginx/o/2021/08/30/14035647t1h6d87.jpg)