Anneli Pärlin: kaasav või võimestav valitsemine?

Anneli Pärlin Foto: Monika De Oliveira

Eestis seisavad oktoobris ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Seda muidugi juhul, kui neid pandeemia tõttu edasi ei lükata nagu põhjanaabrite juures. Huvitav, mis saab ühes või teises omavalitsuses valimiste keskseks teemaks. Kui selleks on kaasamine, siis oleks aeg oma arusaamades ja tegudes pikk samm edasi astuda, kirjutab Tallinna ülikooli riigiteaduste magistrant Anneli Pärlin (SDE). 

Eri omavalitsustes on lood kaasamisega kindlasti erinevad. Kõnekas näide on toodud rahandusministeeriumi blogis, kus pärast kaasamisest kõnelevat koolituspäeva on vallaametnik mures: «Nüüd tahate selle vaese vallavanema päris ära tappa! Tal niigi tööd palju, nüüd peab veel informeerima ja kaasama hakkama.» Ilmselgelt ei ole selles vallas aru saadud kaasamise olemusest ja eesmärgist. Mõnes paigas on olemas nii kohalike elanike õigeaegne informeerimine võimulolijate plaanidest kui ka viimasel ajal aina enam populaarsust kogunud kaasav eelarve, kuid ka see ei ole sisuline kaasamine.

Kaasamisest saame rääkida, kui kohalikud elanikud saavad teha sisulisi ettepanekuid ja ise panustada nende elluviimisesse. Kaasamine informeerimise tähenduses on eilne päev. See peaks igas Eestimaa paigas ammu läbi tehtud olema ning sellega ei ole arvukatel kommunaalpoliitikute kandidaatidel mõtet minna valijaid eeloleval sügisel võluma.

Nüüdisaegsed riigiteadused räägivad võimestavast või jõustavast valitsemisest, inimeste suutlikustamisest. Nagu paljudes valdkondades ei tööta enam varasemad lahendused, tuleb kodanike iseteadvuse ja kogukondlikkuse kasvu tingimustes tuua ka avaliku sektori juhtimisse tänapäevasemaid lahendusi.