Esmapilgul tore mõte, aga samas on meie 53 hooldusravihaiglast osad korda saanud KOIT-kava toel, teised Norra abiga ja osad ootavad renoveerimist. Kas siis need on vähekõlbulikud ja peavad uksed kinni panema? Ja mis kõige olulisem küsimus, kas patsient võidab? Küllap on meil kõigil meeles aastatagune Keila hooldusravihaigla skandaal, kus patsienti koheldi halvasti, haiglas oli mitmeid tõsiseid puudusi nii olme kui ka igapäevase töö organiseerimisega. Samas oli haiglal haigekassa leping.
Keila haigla vahetus naabruses asub Villa Benita, mis vastab kõikidele tervisekaitse nõuetele, kes soovib pakkuda hooldusravi teenust, aga haigekassa lepingut ei saanud. Hetkel on vaidlus ringkonnakohtus ja kõik osapooled ootavad kannatamatult lahendust.
Piiratud ressursside ja nõuetele vastavate teenusepakkujate arvukuse korral tekibki küsimus, kas rahade jaotus saab käia üksnes süsteemi s ettenähtu kohaselt või kas ja kui suur osa peaks raha jagamisel lähtuma patsiendi rahulolust?Hooldusravi puhul on küsimus veel igati õigustatud, kuna tegu pole keeruliste tehnoloogiliste vahenditega. Loomulikult on olulised kriteeriumid, mida lasta patsiendil hinnata; lisaküsimusi toob ka patsientide seisukord ning valmisolek vastata; ehk tuleks kaasata hindamisse ka patsiendi lähedased, kelle roll hooldusravi puhul on väga suur.
Nendele küsimustele on vastust otsinud uuring „Patsientide rahulolu hindamine hooldusravis 2009. ja 2011. aastal". Uuringu autorid toovad välja, et tänini pole töötatud välja ühist definitsiooni, kõikehõlmavat teooriat või mudelit patsiendi rahulolu kohta ning lähtutakse tervishoiuteenuse kvaliteedist või patsiendi ootustest, kogemustest ja vajadustest. Erinevates rahvusvahelistes uuringutes on jõutud järelduseni, et patsientide rahulolu seostatakse otseselt sellega, kuivõrd rahul ollakse teenust osutava personali tööga.
Hooldusravis on võtmeküsimuseks, millised on suhted patsiendi ja personali vahel, kuidas suudetakse kaasata patsiendi lähedasi, kuivõrd ollakse valmis seletama raviprotsessi nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Teaduslikult on kinnitust leidnud ka tõsiasi, et kui patsiendi ootustega arvestatakse, reageerivad nad paremini ka raviprotseduuridele. Seega oleks viimane aeg anda ka patsientidele õigus kaasa rääkida.
Hooldusravi võiks olla just see koht, kus alustataks valitsuse koalitsioonileppe punkti elluviimisega, millega peetakse õigeks ravi pakkuvate teenuseosutajate paljusust ja raviks ettenähtud rahaliste vahendite suuremat sidumist patsientidega, et avardada Eesti-siseselt patsientide valikuvõimalusi raviteenuste saamiseks.
