Sõltumata ohvriterohkest plahvatusest on Ameerika Ühendriikide president Joe Biden lubanud USA vägede väljaviimist jätkata. Lõplik tähtaeg on endiselt 31. august.
Enesetapurünnak lennujaama Abbey väravas sümboliseerib uue rahutu aja algust Afganistanis. Liitlasvägede järkjärgulise lahkumise tulemusena on Taliban hõivanud uusi territooriume ja pealinna Kabuli tungimisega sisuliselt haaranud võimu terves riigis.
Kuid siit alles probleemid algavad. ISISe esilekerkimisega on võimu haaranu saanud endale uue arvestatava vaenlase, kellega mõõtu võtta. Pommiplahvatused, vihisevad automaadikuulid linnatänavatel ning süütute elanike hukkamised võivad saada lahutamatuks osaks selles uues ajajärgus.
Talibanil tekib ISISe kontrollimisega raskusi. Juba on tulnud teateid, kus paljud talibid on otsustanud liituda ISISega. Ideoloogilises mõttes on neil kahel organisatsioonil siiski arvestatav vahe, mis mõjutab otseselt ka lääne julgeolekut.
Kui Talibanile on omane keskaegse islami juurutamine oma sisemises ühiskonnas, mis on eriti suur tagasilöök afgaani naiste inimõigustele, siis ISISe ambitsioonid näivad ulatuvat väljapoole Afganistani. Näiteks on nad avaldanud valmisolekut rünnata nii ÜROd kui ka lääneriike.
Siit võib vaid oletada, milliseks kujunevad USA ja Euroopa edasised suhted Talibaniga, sest praegu näib, et mõlemad on saanud pikemas perspektiivis endale ühise vaenlase – ISISe.
Liitlastena tulime küll koos ameeriklastega Afganistanist välja, kuid selle sammu võimalike tagajärgedega kriisi eesliinil peab Euroopa suutma üha rohkem ise tegeleda.
Igal juhul on liitlasvägede lahkumine tekitanud USA-le ja Euroopale sellise ebameeldiva olukorra, kus tuleb olla valmis koostööks ebademokraatlike jõududega, et hoida ära hilisemad terroriaktid lääne suurlinnades.