Leon Glikman: kell tiksub külmlao käki eest vastutajate kasuks

Leon Glikman. Foto: Tairo Lutter

Terviseameti külmlao juhtumi puhul ei seisne probleem ametnikke vastutama panevate seaduste puudumises, vaid nende rakendamises, eriti kui tavainimest ja avalikku teenistujat koheldakse ebavõrdselt, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman.

Terviseameti külmlaos on hukka läinud kolme miljoni euro eest riigile kuulunud ravimeid. Kõrged poliitikud ja ametnikud vangutavad pead ning on masenduses. Keegi vastutust võtta ei soovi. Ka prokuratuur leidis, et kriminaalasja algatada ei saa. Kas ametnikke ei olegi võimalik Eesti Vabariigis möödalaskmiste eest liistule võtta või oleks vaja uusi seadusi?

Selgitamisel lähtun seadustest ja kohtupraktikast, jättes kõrvale faktilised asjaolud, kuna ma selle kobareksimuste tulemusel tekkinud kurbloolise juhtumi konkreetseid asjaolusid ei tunne. Ühest küljest, kriminaalasju algatatakse mitte iga rikkumise korral, vaid kuriteotunnuste ilmnemisel ning ma ei tea, kas need avaldusid. Teisest küljest, kui prokuratuur asus kriminaalasja mittealustamist kommenteerima, siis arvestades kahju suurust ja avalikku huvi, tulnuks astuda ka järgmine samm ja avalikkusele keeldumise põhjusi arusaadavamalt selgitada.