Juhtkiri ⟩ Tuleb jõuda igaüheni

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Valitsuse kehtestatud uued piirangud on küsitavad
• Ainsa reaalselt tõhusa kaitse annab vaktsineerimine
• Edu saavutamiseks tuleb tööle panna kommunikatsioonieksperdid

Valitsuse uued koroonapiirangud hakkasid kehtima eile. Juba on valitsuse lähenemist kritiseerinud teiste hulgas ka õiguskantsler ja Tartu Ülikooli rektor. Kõrgetasemeline ja laialdane kriitika näitab, et valitud tee on mitmeski mõttes küsitav.

Tänases Postimehes on ülevaade maski kandmisest, mis näitab et reegleid tõlgendatakse väga erinevalt. Lisaks on valitsuse korralduse seletuskirjas palju erandeid, mis muudab pildi veelgi ähmasemaks. Nii on kõrvalekaldeid põhireeglist palju. Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati. Isegi halvemini.

Eelnev ei tähenda, et tuleks karmistada kontrolli, määrata trahve, et panna inimesed korraldust täitma. Eesmärk ei ole ju kuulekuse tagamine valitsusele, vaid epideemia vaoshoidmine. Ja valitsuse kriitikud on üksmeeles selles asjas, et parim viis selleks on vaktsineerimine, mitte piirangute seadmine.

Niisiis tuleks reeglite kontrolli ja jõustamise asemel leida viise, kuidas motiveerida inimesi end vaktsineerima. Kuna maskikandmise kohustus on tülikas ja piirav, võiks see olla vaktsineeritud inimestele vabatahtlik. Nii võiks maskikandmise piirangust vabanemine olla heaks preemiaks.

Kahtluse alla on seatud ka koroonapasside ja testitulemuste kontrollimine avalikel üritustel. Selle kontrolli tulemusel võib olla kindel vaid selles, et testi teinud inimesed ei kanna hetkel viirust, samas kui osa vaktsineerituist võib siiski nakkust levitada. Seega on nakatumisoht täiesti olemas ja see on tõsisem just neile, kes on testitud, aga vaktsineerimata.

Tõhusaim taktika epideemia praeguses staadiumis on saada seni veel kõrvale jäänud inimesed vaktsineerima. Selleks tuleks tööle panna parimad kommunikatsiooni-eksperdid ja rakendusantropoloogid.

Nagu tänastel arvamuskülgedel märgib TÜ tervishoiukorralduse professor Raul Allan Kiivet, ei kaitse testi tegemine koroona eest, kuid loob petliku turvatunde, et ollakse terve. Ainsa reaalselt tõhusa kaitse annab vaktsineerimine, ning üheksa kuud vaktsiinide kasutamist kogu maailmas on seda veenvalt tõestanud. Tõestatud on seegi, et tõsiseid kõrvalmõjusid esineb nii harva, et palju tõenäolisem on surra autoavarii tagajärjel kui koroonavaktsiini kõrvalmõjude tõttu.

Paraku arutab ja juurdleb kogu ühiskond praegu piirangute seaduspärasuse ja mõttekuse üle ning valitsuse liikmed kulutavad energiat kriitika tõrjumisele. Samal ajal on vaktsineerimine vajunud uudisekünnise alla.

Mõistlik viis sellelt tupikteelt väljasaamiseks on, kui valitsus lisaks kiiremas korras vaktsineerimisele ressurssi ja hoogu, et viia avalikkuse tähelepanu maskidelt ja testidelt taas süstidele – iseäranis nende hulgas, kellel pookimine veel tegemata.

Valitsus on maininud, et piiranguid on vaja eeskätt selleks, et vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust. Suurem osa inimesi, kes koroonaga haiglasse satuvad, on eakad ja vaktsineerimata. See tähendab, et eeskätt tuleks jõuda seni veel vaktsineerimata inimesteni riskirühmades.

Paraku on seni kõrvale jäänud kõhklejate ja kahtlejate veenmine keeruline. See nõuab uusi ja mõjuvamaid sõnumeid ja ladusat korraldust. Edu saavutamiseks tuleks tööle panna parimad kommunikatsioonispetsialistid ja rakendusantropoloogid ning teha protseduur logistiliselt võimalikult kergeks ja mugavaks.