Tõnis Saarts FOTO: Remo Tõnismäe

Presidendivalimised on varasematel kordadel olnud suurte muutuste katalüsaatorid meie poliitikamaastikul. Mis võib juhtuda seekord, sellest kirjutab politoloog ja kolumnist Tõnis Saarts.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olen mitmel puhul korranud mõtet: «Eesti poliitiline eliit, kartke presidendivalimisi!» ja jään praegugi selle hoiatuse juurde. Vaadates lähiajalukku, näeme, et tänu presidendivalimiste kaudsele või otsesele mõjule on Eestis lagunenud kaks valitsusliitu (Mart Laari valitsus 2001. aastal, Taavi Rõivase oma 2016ndal). Pöördumatusse langusspiraali on langenud terved erakonnad (Rahvaliit 2006. aastal) ja lahkuma on sunnitud pikaajalisi parteijuhte (Edgar Savisaar 2016ndal). Näiliselt teisejärgulistest valimistest on saanud suurte muutuste katalüsaatorid ja seismiliste nihete allikad meie poliitikamaastikul. Mis võib olla küll varuks seekordsetel presidendivalimistel?

2 MÕTET

  • Vaadates kõiki varasemaid presidendivalimisi valimiskogus, joonistub välja neli peamist stsenaariumit, mis on saanud proovikiviks võimul olevatele parteidele.
  • Mõlema valitsuspartei juhi autoriteet on kergete mõradega, mistõttu on tõenäoline, et presidendivalimistel tuleb just valitsusliidu sees ette ootamatusi.