Taani suursaadik: Eesti ja Taani lugu on koostöö lugu

Kristina Miskowiak Beckvard, Taani suursaadik Eestis FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Ühe vana Taani ütluse kohaselt on 100 aastat hiljem kõik unustatud. Kas mäletatakse Eestis veel Taani panust Eesti iseseisvusesse praegu – 100 aastat pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist 5. veebruaril 1921? Kas eestlased mäletavad veel Taani rolli Eesti iseseisva riigi rahvusvahelisel tunnustamisel ja meie maade diplomaatiliste suhete taastamist 30 aastat tagasi, küsib Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard.

Eesti ja Taani lugu on vabaduse, julgeoleku ja solidaarsuse lugu. 24. augustil 1991. aastal taastas Taani esimesena Islandi järel diplomaatilised suhted Eestiga. Me ei olnud kunagi tunnustanud Teisele maailmasõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni. Toonane välisminister Uffe Ellemann-Jensen käivitava jõuna julgustas NATOt ja Euroopa Liidu riike toetama Balti riikide iseseisvust. Taani on endiselt pühendunud Eesti vabadusele ja julgeolekule.

Taanis on meie toetus Eestile, Lätile ja Leedule 1990. aastatel endiselt meeles kui üks eredamaid hetki kaasaegse Taani diplomaatia ajaloos. Mäletan ajaloolisi sündmusi Läänemere teisel kaldal ajast, mil olin Roskilde Toomkooli õpilane. Minu kolleeg, välisminister Jeppe Kofod oli tolleaegsetele sündmustele geograafiliselt lähemal, elades Taani saarel Bornholmil keset Läänemerd. Tema huvi poliitika vastu ja sellele pühendumine noorena sai alguse just nimelt tema huvist üle mere toimunud arengute vastu ning tal olid varased kontaktid teiste hulgas Eesti õpilastega. Paljud taanlased elasid Baltikumis toimuvale südamest kaasa. Ma arvan, et Taani on maailmas ainus riik, mille kroonprints on kirjutanud magistritöö iseseisvusliikumisest Balti riikides, ja tal on eredad mälestused Lennart Meri intervjueerimisest toona.