Juhtkiri ⟩ Jätkem lapsepõlv rikkumata

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Järjekordset kooliaastal ei tohiks lasta koroonahirmul rikkuda
• Kaootiline õppetöö on kurnanud õpilasi nii vaimselt kui füüsiliselt
• Loodame, et koole enam sulgeda ei tule

Täiskasvanul lendab paar aastat kiiresti, kümneaastasele lapsele on see veerand teadlikust elust. Kohe on algamas kolmas kooliaasta koroonapandeemia tingimustes. Ei tohiks lasta hirmul seda ära rikkuda.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles eilsel haridusvaldkonna pressikonverentsil: «Tahame hoida koolid avatuna.» Põhjused selleks on kaalukad. Värsked andmed näitavad, et kuni kolmandikul õpilastel tekkisid distantsõppel teadmistes lüngad. Matemaatika eksamitulemuste keskmine hinne oli 8,5 punkti ja eesti keeles 5 punkti madalam tavapärasest.

Teadmiste kõrval on kahanenud ka noorte elurõõm – 11. klassi õpilastest ligi pooltel on tihti või alati kõigest kõrini, nooremate õpilaste hulgas pole tüdinenuid õnneks nii palju. Distantsõpe on vähendanud liikumisharjumusi lausa 47 protsendil õpilastest. Kõige selle kahjulik mõju noorte arengule on väljaspool kahtlust.

Postimehe tänastel arvamuskülgedel toob Tartu Ülikooli rektor, neurokirurgia professor Toomas Asser välja, et vaid 137 kooliealist last Eestis on pandeemia jooksul vajanud haiglaravi, ja küsib retooriliselt, millist probleemi me haridusasutuste laussulgemisega õigupoolest lahendame?

Aus vastus sellele on, et oleme laste teadmiste, nende füüsilise ja vaimse tervise hinnaga leevendanud tervishoiusüsteemi ressursipuudust ja oma hirmu uue tundmatu viiruse ees. Praegu on meil statistiline ettekujutus Covid-19 tõvestusvõime kohta ja üsna tõhusad vaktsiinid viiruse mõju leevendamiseks.

On hea tõdeda, et enne kooliaasta algust on Eestis vaktsineeritud 80 protsenti üldhariduskoolide ja 86 protsenti ülikoolide töötajaist. Samas erineb vaktsineerituse tase piirkonniti neli korda. Eeskätt näitab see oskamatust jõuda võrdsel viisil kõigi Eestimaa elanikeni.

Tänu vaktsineerimisele on koroonast kujunemas tavapärane hooajaline viirushaigus, millega suudame toime tulla ilma koole sulgemata ja nakkusohutust lausaliselt kontrollimata.

Ka ligi pool koolinoortest on lasknud end vaktsineerida. Laste ja noorte puhul tuleks vältida kampaaniaid, kus vaktsineerimise teel on võimalik võita ägedaid auhindu. See võib tekitada mõttetuid pingeid perekondades, kui lapsed hakkavad võidu lootuses vanemailt vaktsineerimisluba manguma. Samuti tuleb püüda vältida igasugust häbimärgistamist koolis, olgu vaktsineerimise või sellest keeldumise tõttu.

Ülikoolid on selle küsimuse juba inimlikult lahti mõtestanud, kehtestades usalduspõhise reegli, et üliõpilased, kes pole vaktsineeritud, peavad kandma maski, samas on soovitatav maski kanda ka vaktsineerituil, kes tunnevad end ebaturvaliselt.

Et reegel on usalduspõhine, aitab see ähmastada vaktsineeritute ja vaktsineerimata üliõpilaste selget eristamist. Üldhariduskoolis oleks maskikandmise kohustus või kaaslaste survestamine selleks ilmne ülereageerimine. Maskist ega selle puudumisest ei tohi saada kiusu allikat.

Tänu vaktsineerimisele on koroonast kujunemas tavapärane hooajaline viirushaigus, millega suudame toime tulla ilma drakooniliste piirangute ja ressursimahuka lausalise testimiseta. Uljalt pole põhjust sellesse tõppe siiski suhtuda – arukas ja igakülgne hoolikus on parimaks kaitseks.

Koolid ei läinud varasemates nakatumislainetes lukku iseenesest, vaid otsusega. Loodame, et järgmises nakatumislaines me ei jõua sellisesse olukorda, kus seda piirangut taas kasutada tuleb.