Nils Niitra: poja nimi rikub maatükki

Nils Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nils Niitra
Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Olen hobitalunik ja sestap on minulgi mõned põllu- ja metsakinnistud. Nüüd siis helistas mulle valla maanõunik ja ütles, et maa-amet nõuab minu kinnistu nime muutmist. Ühele riigilt erastatud kinnistule panin läinud kümnendi algul tütre järgi nimeks Solveig, teisele poja hüüdnime järgi Bennu. Vastuväiteid polnud.



Nüüd on vist suured erastamised ja katastriüksuste moodustamised läbi ja maa-ameti bürokraadid otsivad enda eksistentsi õigustamiseks uut ja võimalikult pikaajalist tööd. B nime Bennu ees enam ei kõlba. See on tohutult võõrapärane, nähtavasti võõrapärasem kui Solveig.

Keda peale minu ja võib-olla mõne põllumaade ostmisest või rentimisest huvitatud firma peaks üldse huvitama, et mul on üks Bennu-nimeline rohumaa tükk? Ja kelle asi peaks olema see, et ühe katastriüksuse nimi algab B-tähega?

Ma saan aru, et Pätsu ajal tegeldi kampaania korras inimeste perekonnanimede muutmisega, aga seda võib 1934. aastast ka diktatuuriks lugeda. Meil aga on nüüd riigiametnike diktatuur: nemad määrivad omavalitsustele ja nende elanikele kaela kohustusi, mis tunduvad Tallinnast vaadatuna tekitavat riigiaparaadile meelepärase süsteemi, kohapeal aga ainult segadust. Riiki paistavad maapiirkondades huvitavat nimed rohkem kui nende taha jäävad varemed. Näide ühe maa-ameti ametniku eilsest argumentatsioonist: nüüd ju pannakse veelgi päästeameti komandosid kinni ja kuidas siis uued kaugemalt tulijad häda korral maja üles leiavad? Kes pani kinni?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles