Juhtkiri ⟩ Koroonasõja sihik vajab sättimist

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Jõuline piirangute kehtestamine varjab saamatust vaktsineerimisega
• Vaktsineerimine on kõige perem vahend koroona virulentsuse vähendamiseks
• Eri vaktsiinide kättesaadavus ja vaktsiinipunktide valik peab laienema

Esmaspäevast on politseil olnud õigus kontrollida piirangutest kinnipidamist, teisipäeval teatas valitsus plaanist hakata üritustel koroonatõendit küsima juba esimesest inimesest, neljapäeval tuli otsus, et maski kandmine muutub avalikes ruumides kohustuslikuks alates 26. augustist. Jõuline piirangute kehtestamine varjab aga saamatust vaktsineerimise korraldamisel.

Koroonavaktsiin on Eestis üldiselt küll kättesaadav ja inimene, kellel pole vahet, millega vaktsineerida, võib aja kirja panna juba lähipäeviks. Kes soovib Janssenit või Modernat, peab ootama. Kes soovib Sputnikut, võib ootama jäädagi.

Kindlasti on inimesi, kes pigem löövad käega või venitavad, et saada just seda vaktsiini, mis neile meeldib. Vaktsiinid on kindlasti tõhusamad kui mask. Miks siis ei ole tagatud, et kõik eri vaktsiinid oleks vabalt kättesaadavad?

Teiseks, vaktsineerimist ei ole tehtud piisavalt mugavaks. Katseliselt on proovitud mobiilseid vaktsineerimispunkte, mis osutusid edukaks. Statsionaarseid vaktsineerimispunkte, kus saaks pookida ilma registreerimata ja mis asuks inimeste käimisteel, praegu veel ei ole. Minister Tanel Kiige sõnul tulevad need millalgi septembris.

Jõuline piirangute kehtestamine jätab mulje, et pandeemia vastu võitlemist võetakse tõsiselt. See varjab fakti, et vaktsineerimise korraldus jätab soovida.

Kõik see on valitsuse ilmne tegematajätmine, samas kehtestatakse uusi piiranguid. Nii jääb mulje, et pandeemia vastu võitlemist võetakse tõsiselt, kuigi uue piirangu kehtestamine nõuab vaid paberi vormistamist. Piiranguga kehtestatud rahaline (maski hind), logistiline (tõendite kontrollimine) ja psühholoogiline (vabaduse piiramine) koormus pannakse aga elanikkonnale.

Tänases lehes on ülevaade pingetest, mis on ühiskonnas seoses vaktsineerimisega tekkinud. Mõnel juhul on asi läinud isegi nii kaugele, et perekonnaliikmelt on võetud mõneks tunniks vabadus või püütud teda vägisi vaktsineerima viia. Kuigi nii kirglikud tülid on loodetavasti erandlikud, ei saa rahulolematust eitada.

Leedus oli hiljaaegu üsna ägedaks muutunud koroonameetmetevastane meeleavaldus. Äsja toimus samasugune väljaastumine ka Riias. Eestis on koroona vastu meelt avaldatud pigem tagasihoidlikul viisil. Küllap seetõttu, et Eesti koroonapiirangud on olnud naabrite omadega võrreldes suhteliselt leebed ja proportsionaalsed.

Praegu on Eestis nakatamiskordaja natuke üle ühe ja see on augusti algusest olnud langevas trendis, kuigi oli kuu algul üsna alameeriva 1,6 peal. Langustrend peaks olema rahustav märk. Ka reoveeuuringud ei ennusta järsku tõusu.

Kahtlemata on kõige tõhusam vahend koroona vastu vaktsineerimine. Seetõttu on põhjendatud sellised piirangud, mis muudavad tülikamaks vaktsineerimata inimeste elu, et motiveerida neid vaktsineerima. Tuleb aga olla ettevaatlik lausaliste piirangutega, mis jätavad küll mulje valitsuse otsustavusest, aga mille kasutegur on kindlasti väiksem kui vaktsineerimisel, mille korraldus on kaugel ideaalsest.