Urmas Viilma: lipp kõneleb, et Eestimaa elab ja hingab

Eesti lipu heiskamine Endla teatri ees lipuväljakul 24. veebruaril 1989. aastal. Vasakul hoiab lippu ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Jaan Lippmaa. Foto: Leo Männik

EELK peapiiskop Urmas Viilma kõne lipu heiskamisel Pika Hermanni jalamil Toompeal Iseseisvuse taastamise 30. aastapäeval, 20. augustil 2021.

Viimased kuud ja nädalad on toonud vastuolulisi uudiseid, milles oma osa on olnud mängida lipul kui sümbolil.

Eesti vehklejad tõid Tokyo suveolümpialt mitu erineva läikega medalit. Mäletan, kuidas esimestel taasiseseisvumise järgsetel olümpiamängudel Barcelonas 1992. aastal otsisid silmad teleriekraanilt Eesti lipuvärve. Uskumatuna tundus näha Eesti trikoloori meie sportlaste nimede kõrval. Kui Erika Salumäe pjedes­taali kõrgemale astmele astus ja kõlas Eesti hümn, oli meeleolu nii ülev, et isegi lipu tagurpidi heiskamine ei suutnud võidujoovastust rikkuda.