Ajalooga asjad ⟩ Iseseisvuse taastamise haamer

Ülo Nugis ja iseseisvuse taastamise haamriga löömas. Pilt on tõenäoliselt poseeritud, mitte ajaloolisest haamrilöögist. Foto: Tiit Veermäe

Eesti taasiseseisvumise ajaloos on kindel koht ühel lihtsal puidust haamril, tollase parlamendi, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe töövahendil. Sellise lihtsa, treitud, ilma igasuguse ilustuseta haamri löögiga kinnitati igat ülemnõukogu otsuse vastuvõtmist. Paljudest haamrilöökidest tähtsaim kostis 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul, kirjutab Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektori kohusetäitja Krista Sarv.

Taasiseseisvumisprotsessiga seotud haamrilöökidest esimene kõlas 1988. aastal, kui parlamendis tõusis esimest korda päevakorda küsimus Eesti riiklusest. 16. novembril võtsid Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Deklaratsiooniga sätestati Eesti ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. 1990. aasta 30. märtsil võeti vastu otsus riiklikust staatusest. Haamrilöök. Selle otsusega kuulutati välja määramatu pikkusega üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega.

Sellised separatistlikud sammud, mida võtsid ette ka teised liiduvabariigid, süvendasid niigi majanduskriisis vaevleva impeeriumi poliitilist ebastabiilsust ja panid Moskvat jõulisemalt tegutsema iseseisvuspüüete lämmatamiseks. Üheks Moskva-poolseks impeeriumi kooshoidmise katseks oli plaan läbi viia vastavateemaline referendum.