Eiki Berg: tuntud ja tundmatud tegurid Afganistani geopoliitilises võrrandis

Eiki Berg Foto: Erakogu.

Afganistanis toimuval on tuleviku maailmapoliitikale suurem mõju kui pandeemial, kirjutab TÜ rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg.

Omamoodi veidral kombel on tänastel sündmustel Afganistanis suurem mõju maailmapoliitikale kui Covid-19 pandeemial. Miks just veidral? Aga seetõttu, et tegemist on ühe maailma vaeseima ja majanduslikus mõttes mahajäänuima riigiga, kus asetleidvad sõjalis-poliitilised võnked ja võimusiirded vaevalt et kedagi erutada võiksid. Erinevalt maailma epidemioloogilisest seisundist, mis küll puudutab meist igaüht, kuid suuri geopoliitilisi tagajärgi ei jäta. Ometi on just Afganistanis toimuv märk nihetest globaalpoliitikas, ehk siis sama tähenduslik ja kurblooline nagu omaaegne ameeriklaste kiire lõppmäng Vietnamis. Ka siis madistati 20 aastat ja taanduti, häbi silmis. Ning maailm oli korraga sootuks teine.

Pingelõdvendus, mis oli alanud veel enne Vietnami sõja lõppu, sundis külma sõja aegsed vaenupooled leppima reaalpoliitikaga. Sellise «leppimisega» kasvas pinge aga veelgi, sest USA-l tuli rohkem vaeva näha oma positsioonide hoidmisega. Mis siinkohal põhiline – leppimisega kaasnes vastaspoole tunnustamine, see omakorda tugevdas nõudlust staatuse ja prestiiži järele. Korraga hakkasid kehtivat maailmakorda ohustama suuremale mõjuvõimule pretendeerijad ning igasugune pisemgi muutus ja positsiooni loovutamine näis geopoliitilises mõttes katastroofina. Ja mitte ainult näis, vaid mõneti oligi. Et saada kinnitust Afganistani rollist sellises geopoliitilises võrrandis, millega kaasnevad muutused, heitkem korraks pilk seda mõjutavatele teguritele.

Pole siis ime, et Taliban ei jäänud organisatsioonina mitte ainult ellu, vaid suutis ka 20 aastat hiljem võimule naasta. Ning seda Pakistani abiga.