/nginx/o/2021/08/18/14000681t1h65d0.jpg)
Kolm aastakümmet oleme Eestit üles ehitanud ja kui üldiselt võib rahul olla, et just sellist me tahtsimegi, siis aeg-ajalt juhtub asju, mis julma otsekohesusega toovad kauni fassaadi tagant välja masendava haldussuutmatuse või lausa ametnike raske hooletuse.
Tänases lehes on ülevaade uurimisest, mille riigisekretäri moodustatud komisjon tegi terviseameti külmlao rikke asjaolude väljaselgitamiseks. Möödunud jaanipäeval ei suutnud hoone jahutussüsteem kuumalaine tõttu külmkambri temperatuuri tagada, aga häiresüsteem ei käivitunud ja nii riknes üle kolme miljoni euro väärtuses ravimeid ja vaktsiine.
Loomulikult on sellise suurusega kahju puhul esmane ülesanne selgitada välja juhtunu asjaolud, kuid samuti see, kas ja kuidas oleks õnnetust olnud võimalik vältida ja kes kannab vastutust.
Praegu on uurimine jõudnud alles esimesse etappi: välja on selgitatud tegurid ja asjaolud, mis kahju põhjustasid, kuid siia ei saa jääda pidama. Isegi kui õnnetus oli paljude väikeste eksimuste ja ebaõnne kombinatsioon, on vaja vastust, miks said terviseametis vead sellisel viisil kuhjuda ja kuidas seda edaspidi vältida.
Terviseameti külmlao seikluste rada on olnud pikk ja käänuline. Esiteks ei maininud tellija ehk Riigi Kinnisvara AS projekteerijale, et hoone peab vastama külmlao nõuetele ja seal hakatakse hoiustama ravimeid. Kas mõte ravimeid hoiustada tuli terviseametil alles hiljem või ei suutnud nad oma soove tellijale selgeks teha? Siin on vaja selgust. Inimesed, kes selle projektiga tegelesid, peavad vastuse andma, isegi kui nad on praeguseks töölt lahkunud.
Vajakajäämisi leiti ka projekteerija ja ehitaja töös. See tõstatab küsimuse, miks ei olnud Riigi Kinnisvara tellijana oma ülesannete kõrgusel ega taganud vajalikku omanikujärelevalvet. Ka siin on vaja edasist uurimist.
Terviseameti peadirektoril on kõigepealt vastutus tagada ravimite käitlemine vastavalt ravimiameti ettekirjutustele. Aga personaalse vastutuseni tuleb jõuda ka rikke põhjuste uurimisel.
Kuigi hoone ei vastanud külmlao tingimustele, vaatas terviseamet sellele läbi sõrmede ja kasutas hoonet siiski. See viitab juba tõsisemale hoolimatusele. Seda enam, et terviseamet ei taganud külmlao temperatuuri piisavat jälgimist, kuigi ravimiamet oli sellele tähelepanu juhtinud.
Veel selle aasta aprillis informeeris ravimiamet terviseametit puudustest ravimite käitlemisel hulgimüüjana: kvaliteedisüsteem on ebapiisav ja uuendamata, külmravimite riskid maandamata, külmkastid ei ole valideeritud, marsruudid läbi töötamata ja üldvastutus kogu protsessi osas hajunud. Ravimiameti inspektsiooni kokkuvõte 1. juuli kuupäevaga sedastab, et terviseameti ravimite hulgimüük ei vasta ELi headele turustamistavadele, mistõttu ei ole tagatud käideldavate ravimite kvaliteet, efektiivsus ja ohutus.
Selline on siis hinnang asutusele, mille ülesanne on tagada Eesti elanikkonna vaktsineerimine. Külmlao õnnetus hüüdis tulles mitu korda ravimiameti kõva häälega, kuid mingit erilist mõju sellel ei olnud.
Uurimine ei tohi praegu raugeda tõdemusse, et vastutus on hajutatud ja juhtunu halbade asjaolude kokkusattumus. Terviseameti peadirektoril on kõigepealt vastutus tagada ravimite käitlemine vastavalt ravimiameti ettekirjutustele. Aga personaalse vastutuseni tuleb jõuda ka rikke põhjuste uurimisel.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)