Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell teatas äsja, et kuigi Talibaniga «tuleb rääkida», ei tähenda see, et EL-i liikmesriigid tõttaksid Talibani valitsuse formaalse tunnustamisega. Pikantseks aspektiks on, et paljude lääneriikide (aga ka näiteks Venemaa) seadusandluses on Talibani hoopis tunnustatud terroriorganisatsioonina. Seega tegemist oleks üsna kardinaalse muutusega hoiakutes: terroriorganisatsioonist tunnustatud valitsuseks.
Siiski võib ennustada, et kui Talibanil õnnestub oma võimu kinnistada (mis on tõenäoline), siis on vaid aja küsimus, kui Talibani tunnustatakse Afganistani uue seadusliku valitsusena. Tunnustamine võib saabuda alles aastate pärast, aga selle lõputu edasilükkamine pole tõenäoline. Põhjus on selles, et suveräänsuse teostamine rajaneb eelkõige efektiivsusel. Kui mingi liikumine suudab teatud riigis efektiivselt võimu teostama hakata, siis pole lõputult võimalik eitada, et ta seda teeb. Temaga tuleb nii ehk naa kokku puutuda, suhelda ja läbi käia; seda nõuavad ühel hetkel elulised huvid.