Kalev Stoicescu: migratsioonikriis laiemas pildis

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tänavu ületas Valgevene-Leedu piiri illegaalselt üle 4000 migrandi, põhiliselt Iraagi põhjaosast pärit kurdid. Viimase kuu jooksul tungis Leetu koguni 2500 migranti, mis on võrreldav – arvestades Leedu ja Saksamaa elanikkonna suuruse suhet – Saksamaale 2015.–2016. aasta migratsiooni tipus saabunud Süüria sõjapõgenike arvuga.

Bagdadi võimud otsustasid Euroopa Liidu survel Iraqi Airwaysi lennud Minskisse lõpetada. «Turismivoog» peatus vähemalt korraks. Kas see on Valgevene diktaatori Lukašenka provokatsiooni lõpp? Kas Balti riigid ja Poola, tegelikult kogu Euroopa, ei pea kartma uut massilist migrantide voolu idast? Vastus on kahjuks pigem ei.

Lukašenka ei tee enam mitte midagi ilma Kremli peremehe heakskiiduta. Tema otsustamise ja manööverdamise ruum on pea olematu. Ta on nähtavasti tänulik võimaluse eest juhtida oblasti staatusesse langenud, kuid formaalselt iseseisvat riiki. Kuni Kremlile ustav mantlipärija võtab juhtimise üle. Selle hetkeni paneb Lukašenka toime üha räigemaid kuritegusid nii, et Venemaa justkui ei puutu asjasse. Ryanairi lennuki kaaperdamise ja ka kestva migrantide hübriidrünnaku puhul ei räägi pea mitte keegi Venemaa rollist. Mida võiksime veel oodata?

Migratsioon on võimas relv, mis on leidnud tõestust alates Rooma impeeriumi kokku kukkumisest. Kreml veendus selles peale Venemaa sõjalise sekkumise algust Süüria kodusõjas septembris 2015. See toimis piltlikult nagu nupule vajutamine – igale sõjalisele pealetungile ja valimatule pommitamisele, mida viisid läbi Al-Assadi režiimi väed ja Venemaa õhujõud, järgnes tohutu põgenike laine Euroopasse Türgi kaudu.