Nüüd saab pensionireformi tõttu igaüks otsustada, mida ta kogutud rahaga teeb. Vastaste argumendiks on olnud tihti «liiga kõrged haldustasud» (mis on küll viimastel aastatel langenud) või «liiga väike lisapension» (kuigi fondide tootlus on paranenud), nii et kogutavast summast ei oleks justkui üldse tolku.
Teise samba tulemust mõjutab tootlus ja sissemaksete suurus. Eestis kehtiv 2+4-protsendi süsteem oli kompromiss, kuna mitmed eksperdid soovitasid suuremaid sissemakseid. Kuigi sellise sissemaksega ei saa pension olla väga suur, annab see riiklikule pensionile märgatava lisa. Üldiselt soovitatakse pensioniks säästa 15–20 protsenti sissetulekust ja seega peaks enamiku moodustama vabatahtlik säästmine. Lisaks peab arvestama, et tuleviku pensioni mõjutavad paljud muutujad, millest igaüks kujundab tegelikku pensioninumbrit märkimisväärselt – seda rohkem, mida kaugemal on pensioniaeg. Kui räägime tootlusest, tuleb tunnistada, et Eesti II samba fondide ajaloos on olnud perioode, mille tootlusega ei saanud rahule jääda ja fondivalitsejatel oli nii mõndagi õppida. Lisaks on Eesti fondidele kehtinud aktsiatesse investeerimise piirangud (mida viimasel ajal on küll leevendatud) ning meie suhteliselt kõrge inflatsioon on söönud ära fondide tootlust. Aga tootlus on protsendid ja muu matemaatiline kribu-krabu ning tulevane pensionär küsib õigustatult: palju ma päriselt ühes kuus II sambast pensioni saama hakkan?
:format(webp)/nginx/o/2021/08/12/13986452t1hf797.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/12/13986452t1hf797.jpg)