Kätlin Konstabel: Ikka veel segased sõnumid

Kätlin Konstabel Foto: Margus Ansu

Koroonakriis eeldab palju mõtetelugemist, sest kõneisikute sõnavõttudes kipuvad segi minema olulised terminid ja nõuanded, kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Psühholoogiameti juurde kuulub teatav kiuslikkus. Selline, mis paneb abi otsivate inimeste käest küsima: palun selgita, mida sa sellega silmas pidasid? Aita mind, ma tahaks paremini aru saada, mida see sõna/fraas sinu jaoks tähendab – see tundub praegu tõesti oluline. Inimesed saavad sellest tähenärijalikkusest aru, ei solvu. Mõni ei solvu põhjusel, et varem pole ta kogenudki, et tema sõnade päris tähendus kedagi huvitaks. Põhjused, miks olulised suhted nässu minema kipuvad, on aga ju tihti seotud sellega, et olulistelt inimestelt vaikimisi eeldatakse mõtetelugemist. Küllap paljudel meist on mälus liigagi käepärasena võtta umbes selline tüli: üks pereliige eeldab, et «õhtul näeme» tähendab koju laekumist kohe pärast tööpäeva lõppu, teine, et sama kuupäeva sees kohtutakse, ja kolmas arvab, et nii on lihtsalt viisakas öelda.

Mõtetelugemist näivad liialt palju eeldavat ka koroonakriisi võtmeisikud – poliitikud, ametnikud, vahel ka teadlased. Olukorras, kus koroonaga seoses laekub maailmast pidevalt niigi uut infot ja tuleb anda maksimum, et inimesed saaksid ühtemoodi olukorrast aru, oskaks ja tahaks käituda moel, mis aitab viiruse levikut kontrolli all hoida, on see kurjast.