K, 18.05.2022

JUHTKIRI ⟩ Viimane appikarje

Postimees
Viimane appikarje
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 94
Vaktsiinivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul 24.07.2021
Vaktsiinivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul 24.07.2021 Foto: Herman-Erik Isop
  • Valitsus soovib lihtsustada vallandamist kõrge nakatumisohuga ametikohtadel
  • Vaktsineerimisest keeldujate vallandamine võib olla vastuolus põhiseadusega
  • Süü vaktsineerimistempo aegluse eest tahetakse veeretada tavakodanikele

Valitsuse kava lihtsustada vaktsiini- ja testivastaste vallandamist näitab Toompeal valitsevat meeleheidet ja lõhestab veelgi Eesti ühiskonda.

Seni on valitsus rõhutanud, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Nüüdse kava järgi lisandub asjaolu, et jutt käib vaid töökohtadest, kus riskianalüüs on leidnud kõrge nakatumisohu. Ent küsimused jäävad.

On küsitav, kas lihtsustatud vallandamisele kellegi vaktsineerituse põhjal leidub põhiseaduslikku alust. Ütleb ju põhiseaduse paragrahv 12, et «kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu».

Vallandamise lihtsustamine vaktsineerimisest keeldumise tõttu ka kõrge nakatumisohuga töökohtades on samm edasi senistest piirangutest. Kusjuures põhimõtteline samm.

Kellegi rahakotti ja eluviisi ei tohiks riivata see, kas ta pääseb kuhugi kohvikusse, kontserdile ja kinno või mitte. Teine lugu on siis, kui vaktsineeritus ja testimine hakkavad mõjutama inimeste tööd ja sealt edasi juba ka elu.

On ju päevselge, et kui keegi vallandatakse, muutub ka tema elu. Seega ronib valitsus vallandamise lihtsustamisega sõna otseses mõttes tuppa ega piirdu üksnes lävepealsete piirangutega. See kõik tekitab vaid täiendavaid pingeid inimeste vahel.

Vallandamise lihtsustamine vaktsineerimisest keeldumise tõttu ka kõrge nakatumisohuga töökohtades on samm edasi senistest piirangutest. Kusjuures põhimõtteline samm.

Ja mis hakkab juhtuma vallandatutega, kui nii peaks minema? Vallandatuil on õigus nõuda töötu abiraha, missugune asjaolu paneb riigile veel suurema koorma. Me nägime, kuidas riik tuli pandeemia ajal appi, makstes paljudele tööhüvitist. Toona oli see meede õige ja arusaadav, ent nüüd pole mõistetav, miks riik endale ise säärase kandami tekitab.

Teine koorem tekib sellega, et töökohad peavad läbima riskianalüüsi, millega hinnatakse nende nakatumisohtu. Ei saa ju kedagi vallandada suva põhjal.

Laiemas plaanis võib aga valitsuse kava taga näha samasugust mustrit kui sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske vallandamise puhul. Nimelt soovi veeretada vaktsineerimisraskused kellegi teise õlgadele.

Priske puhul tegi tema vallandamise arusaadavamaks asjaolu, et ta oli ka ise süüdi vaktsineerimistempo aegluses, kuid nüüd tahetakse veeretada süü vaktsineerimistempo aegluse eest tavakodanikele. Edaspidi on vaktsineerimise vastu meelt avaldavatel inimestel veel mõjuvam põhjus protestida – keegi ju ei taha kaotada oma tööd.

Valitsus kaotaks vaktsiini- ja testivastaste vallandamise lihtsustamise kavaga kõvasti ka oma populaarsust. Oleme näinud, kuidas koalitsioonipartnerid Reformi- ja Keskerakond on eri põhjustel langenud arvamusreitingutes, sestap paneb poliitilise loogika põhjal seda rohkem imestama, et säärane kava on välja käidud. Meenutatagu ka kohalikke valimisi sügisel.

Keegi ei eita koroonanakatumise ohtu ja kolmanda laine võimalikkust. Kuid seni pole näha olnud valitsuse mõtestatud ja terviklikku vastust nendele probleemidele. Võibolla valitsus ikka mõtleb veel, kui annab võimaluse kedagi vallandada selle põhjal, kas ta on vaktsineeritud või mitte.

Märksõnad
Tagasi üles