Kuidas tagada kohtumääruse täitmine lastele võimalikult valutult? Kui lapsevanem teeb kõik, et kohtuotsust mitte järgida ning kohtutäituri tavapärased sammud ei aita, kes peaks sekkuma, et tagada laste huvides vastu võetud kohtuotsuse täitmine? Milline roll on siin piirkonna lastekaitsetöötajatel?
Kahtlemata on meediale magus suutäis öine dramaatiline sündmus, kus on kuulda unesegaste laste karjeid ning õhus konflikti hõngu. Sellisel foonil on võimalik ükskõik kummal vanemal esineda ohvrina, rääkides ainult oma poolt aastatepikkuses perekonfliktis. Märkimisväärset rolli mängib selle loo puhul ka ajakirjanduse kallutatus. Muuseas joosti üle faktist, et ema eiras kohtuotsust. Lastega seotud kohtulahendid käivad Eestis läbi kolme kohtuastme, koguvad tõendeid aastate lõikes ja sünnivad eelkõige laste huve silmas pidades. Antud loos aset leidnud laste varjamine aasta aega teise vanema eest ja nende öine liigutamine on selgelt laste huvide rikkumine. Samuti on kogu tähelepanu pööratud sellele, et laps karjus («kaisukas!»), keskendumata sellele, millist pikaajalist emotsionaalset kahju tekitavad lapsele ilma teise vanemata kasvamine ning laste võõrandamisega seotud pidevad vanematevahelised konfliktid. Kõrvalseisjad peavad endale aru andma: sündmuse esmane põhjus oli asjaolu, et ema eiras kohtuotsust ning keeldus lapsi nende isale üle andmast ja rahumeelsest koostööst laste üleandmisel.
/nginx/o/2021/08/10/13982340t1hd9d5.jpg)
/nginx/o/2021/08/10/13982340t1hd9d5.jpg)