Kaimar Karu: väikeriigi rahvusvahelisest võimust

Kaimar Karu. Foto: Mihkel Maripuu

Tänavune suvi on toonud rändekriisi ning selle otsesed mõjud meie õuele uuel, paljudele varasemast selgemini tajutaval moel. Lisaks ainumõeldavale naaberriikide abistamisele parendame hoogsalt ka meie enda kaitsevõimekust, millest maismaa- ja merepiiri tugevdamine on vaid üks osa, kirjutab ettevõtja Kaimar Karu.

Riigi kaitseks seatavate takistuste seas on nii jäiku, mis taluvad suurt koormust, kuid ettenägematu ülekoormuse korral murduvad, kui ka selliseid, mis koormuse muutudes paindlikult kohanevad. Mitte kõik neist takistustest ei asu riigipiiril või riigis sees. Kannatlikud vaenlased nõuavad leidlikku kaitset.

Oleme otsapidi jõudnud uude ajastusse, kus varasemate reeglite ja protseduuride järgimine pole kohati mitte pelgalt ebaefektiivne meetod, vaid reaalne eksistentsiaalne risk. Oma roll on selles digitehnoloogial, mille abil on maailm ühendatud rohkem kui kunagi varem.

Muudatused meie ümber kiirenevad, sest digitaalne tehnoloogia ei paku mitte pelgalt uusi võimalusi, vaid aitab radikaalselt ümber mõtestada ka varasemaid lahendusi. Digilahendustest on saanud kriitiline võimekus nii kaitses kui ka rünnakus. Informatsiooni jagamiseks loodud internet on maailma muutnud hübriidsõja katsepolügooniks, kus desinformatsiooni surmav mõju jätab ka pandeemia häbisse.

Tänases Eestis, kus iga päev tegeletakse «tavapärase» piirikaitse ning küberrünnakute tõrjumisega ning kus tavakodanikule on füüsilise riigipiiri aktiivse kaitsmise vajadus kolmekümne aasta tagune mälestus, on Leedu piiril toimuv justkui kahe ajastu ja kahe maailma kokkupõrge. Ebamugavustunnet tekitavalt tuttavlik, vanu haavu lahti kiskuv, meie vabaduse haprust meelde tuletav.