Karl-Hendrik Pallo, toimetaja FOTO: Sander Ilvest

Eestis on sel suvel kõvasti kirgi kütnud presidendivalimiste ümber toimuv. Kas Eesti presidendiks saab mõni diplomaat, poliitik või teadlane? Kas mõni partei julgeb kedagi ka avalikult toetada? Kas iga kommentaar ja käik on hoopis suurema vandenõu osa, et väärikasse ametisse saada oma jope?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vastuseid veel ei ole, küll aga on ilmne, et valimised venivad ning kokkulepped on rasked tulema. Presidendivalimiste pikale venimisele aitavad kaasa mitte ainult erakondade suhtlusprobleemid või maailmavaatelised lõhed, vaid ka meie mitmeparteiline ja proportsionaalne valimissüsteem ise, mis parteisid koostööle sunnib.

Sageli osutatakse valimispalaganile kui pluralistlike demokraatiate nõrgale kohale. Samas, vaadates Ungaris toimuvat, on selge, et kõva käe poliitika toob oodatud rahu ja stabiilsuse asemel kaasa hoopis lõputut valimiskampaaniat meenutava vaenlaste otsimise.