Robert Kitt FOTO: Eero Vabamägi

Euroopa Liidu kliimapakett seab küll eesmärgiks CO2 emissioonide vähendamise, kuid tee selleni viib läbi uute investeeringute, kirjutab AS Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mullu märtsikuus avaldasin Postimehe arvamusküljel artikli majandusmudelitest ning nende ümberkirjutamisest, jättes õhku küsimuse, mis saab globaalsetest tarneahelatest ning ülemaailmsest kaubandusest olukorras, kus kasutatavate ressursside eest hakatakse maksma õiglast tasu. Teiste sõnadega, mis juhtub ostukorvi hinna ja kvaliteediga, kui selles sisalduks keskkonna arvelt tehtud kulutused.

Pool aastat hiljem, septembris tegi Euroopa Komisjoni president Ursula von den Leyen tormihoiatuse: ta vihjas vajadusele maksustada kõrgemalt Euroopa-väliste riikide kaupu, kes ei panusta Euroopa Liidu riikidega sarnaselt süsinikdioksiidi heidete vähendamisse. Liidusiseselt toonitas ta aga rohe- ja digipöörde tähtsust kliimaeesmärkide saavutamisel.

Tänavu juulis avaldatud kliimapakett​ Fit for 55 (eesti keeles: «55ks suutlik») on selle loetelu loogiline jätk. See purustab illusiooni, et keskkonda saaks lõpmatult ekspluateerida. Allakirjutanu hinnangul on kogu kliimapakett suunatud turupõhiste mehhanismide tekitamisele, hinnastamaks riikide, ettevõtete ja kodumajapidamiste tegelikku keskkonnajalajälge.

Kõigepealt halb uudis: regulatsioonide pakett Fit for 55 on 13 seadusandlikust aktist koostatud pakett, mille ingliskeelne maht on üle 3500 lehekülje. Ja kuna sageli peitub saatan detailides, ei ole lootustki kogu paketi poolt kaasnevaid muudatusi ühes arvamusloos analüüsida. Ent kuna juba paketi nimi viitab süsinikdioksiidi heidete vähendamisele ja energiasektor moodustab umbes 75 protsenti 33,9 miljardi tonnisest aastasest CO2 heidetest, siis on alust arvata, et paketi fookus on suunatud eelkõige energiasektori süsinikujalajälje vähendamisele.