:format(webp)/nginx/o/2021/08/08/13979011t1h4906.jpg)
Täna möödub aasta Valgevene presidendivalimistest, kui tulemuste võltsimisega jäi võimule diktaator Aljaksandr Lukašenka. Hoolimata laialdastest protestidest pole loodetud demokraatiat Valgevenesse saabunud.
Aasta otsa on Valgevenes toimunud vahelduva intensiivsusega protestid Lukašenka vastu. Tema vastaskandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja ja mitmed teised opositsiooniliidrid on eksiilis. Ent paljud opositsiooniliidrid on vangis ja neid on piinatud.
Lisaks sellele on Lukašenka režiim hakanud inimesi ka röövima – meenutatagu opositsioonilise ajakirjaniku Raman Pratasevitši vangistamist Ateenast Vilniusse teel olnud lennukis, kui Valgevene võimud sundisid lennuki Valgevene õhuruumis maanduma.
On selge, et ilma Moskva toetuseta poleks Lukašenka võimule jäänud. Siin tuleb tuua paralleel Süüriaga, mille diktaator Bashar al-Assad on samuti vaatamata protestidele ja kodusõjale jäänud võimule Moskva toetuse tõttu. Diktaatorite toetamine läänevastasuse lipu all on muutunud Moskva käitumisele iseloomulikuks.
Lukašenka toetamine on suurendanud Moskva mõjuvõimu riigis ja jätnud Valgevene diktaatori selgelt vaid Venemaast sõltuvaks. Enam ei saa Lukašenka manööverdada Euroopa ja Venemaa vahel. Kolmnurgas Valgevene-Venemaa-Euroopa on selgelt trumbid Kremli käes.
Lukašenka ametissejäämine ei kinnita ka mõnikord kuuldud väidet, mille järgi oleks diktaatoritega riikides kord majas ja sealt ei tule Euroopasse sisserändajaid. Lukašenka on ise oma tegevusega tekitanud Leedus rändekriisi, mis võib küll praegu näidata leevenemise märke, ent Lukašenka on võimul edasi ja Valgevene kritiseerimisel väljapaistvaimat rolli mänginud Leedut ei unusta.
Eesti huvides on Lukašenka režiimi väljavahetamine – Leedu rändekriis on näidanud, et sisserändajad on jõudnud juba Poola ja Lätti.
Nagu on kirjutanud ka Briti ajakirjanik Edward Lucas mullu augustis avaldatud arvamusloos, käputäis väikeriike, sealhulgas Leedu, tegid veriste sündmuste puhkemise alguses ära palju rohkem kui kõik suured lääneriigid ühtekokku. Ja see kahtlemata pahandab diktaatorit.
Mõnes mõttes hakkab Lukašenka tegevus üha enam meenutama Iraani, kes on samuti ohuks oma naaberriikidele. Iraan on toetanud oma naaberriikides tegutsevaid terroriste rahaliselt ja relvadega. Lukašenkagi on lubanud saata Leetu islamivõitlejaid, sest tema sõnul kohtleb Leedu moslemitest sisserändajaid halvasti. Oma osa on siin mänginud ka diktaatori propaganda, mis kultiveerib vastavaid sõnumeid. Poleks imestada, kui reaktsioonina tekiksid Valgevene naaberriikides mingisugused Hezbollah’ kloonid.
Lisaks tõmbab Lukašenka käitumine lääne tähelepanu ära Venemaalt. Kui Lukašenka on lääne silmis paha poiss, siis Moskva sigadustest väga ei räägita. Pealegi sõltub Lukašenka taltsutamine suuresti Moskvast – järelikult tuleb Venemaaga milleski kokku leppida. Pole siis imestada, et Nord Stream 2 ehitamisele vaatab lääs läbi sõrmede.
Eesti huvides on Lukašenka režiimi väljavahetamine – Leedu rändekriis on näidanud, et sisserändajad on jõudnud juba Poola ja Lätti. Ebastabiilsuse tekitamine piirkonnas on selgelt Lukašenka eesmärk ja meie koostöö liitlaste ja partneritega peab selle tõkestama.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)