Tomas Jermalavičius: hübriidagressioon raputab Leedut

Tomas Jermalavičius. Foto: Icds

NATO peab suurendama oma sõjalist heidutust Balti piirkonnas, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht Tomas Jermalavičius.

Leedut on tabanud rändekriis Valgevene diktaatori hübriidagressiooni vormis. See on hinnang, mis on tekkinud suve jooksul tänu arvukatele tõenditele. Migrandid Iraagist, Kamerunist, Kongost või Afganistanist pole valinud sõitmist Euroopa «paradiisi» läbi Leedu lihtsalt juhuslikult. Minsk on aktiivselt võimaldanud ja soodustanud seda teekonda, pidades seda praegu ülal, karistamaks Leedut viimase aktiivse rolli eest ELi sanktsioonide kehtestamisel, mis järgnes Ateenast Vilniusse teel olnud Ryanairi lennuki kaaperdamisele mais. See on ka strateegilise sunni kampaania, et panna Leedu valitsust tagasi tõmbama oma välispoliitilisi seisukohti suhetes Aljaksandr Lukašenka režiimiga.

Mehhanism, mille kaudu see sund peaks töötama, on üsna lihtne. Mida rohkem avaldatakse Leedule survet migrantide kasvava hulgaga – kinni on peetud praeguseks üle 4000, enamik neist juulis ja peamiselt Iraagist –, seda hapramaks muutub valitsuse positsioon. Kinnipeetavate migrantide paisuv hulk kurnab ennustatavalt välja valitsuse ressursid ning muudab rahutuks ühiskonna, kuid see esitab väljakutse ka valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika legitiimsusele ning aitab külvata rahulolematust valitsuse endaga. Migratsioon on polariseeriv teema, mis muudab radikaalsed poliitilised jõud nähtavamaks ja mõjukamaks isegi parematel aegadel. Kui seda modelleeritakse maksimaalseks mõjutuseks ühiskonna ja poliitilise süsteemi vastu, mis on juba niigi pingul sisemistest lõhedest ja vastuoludest, muutub see peamiseks ohuks, mis võib viia karmide tagajärgedeni demokraatiale, efektiivsele valitsemisele ja rahvuslikule julgeolekule.