R, 9.12.2022

Nädala nägu ⟩ Miljard eurot väärt ärimees

Andrus Karnau
, toimetaja
Miljard eurot väärt ärimees
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Raul Kirjanen
Raul Kirjanen Foto: Johan Elm
  • Raul Kirjanen on kiirelt kasvanud graanuliäri esindusisik
  • Graanul Invest annab inimestele tööd ja metsaomanikele tulu
  • Hea hinnaga puit on aidanud kaasa äri väärtuse kasvule

Jurist ja ettevõtja Raul Kirjanen müüb enamusosaluse maailma ühes suuremas puidugraanulitootjas rahvusvahelisele varahaldusettevõttele Apollo Global Management.

Graanul Investi äri ulatub Euroopast Ameerikasse, kuid selle tuum asub Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsade vahel.

Just seal, laevatatavatest sadamatest kaugel, võib osta mugava hinnaga graanulitööstuse põhitooret – puitu. Kui odavale toormele liita poliitilised otsused, mis sellist sorti äri toetavad, siis on vaja veel vaid nutikat ärimeest, kes oskab soodsad tingimused enda kasuks pöörata.

Kui on tõsi, et Graanul Investi väärtus on miljard eurot, siis on ettevõtte senised omanikud Raul Kirjanen, Anders Anderson ja Andres Rätsepp saanud müügitehinguga väga rikkaks. Õigupoolest tootis ettevõte neile juba mitu aastat märkimisväärset dividenditulu.

Enam kui pool ettevõtte müügist teenitavast rahast peaks laekuma Raul Kirjaneni firma arvele. Kirjanen on olnud kiirelt kasvanud graanuli­äri esindusisik. Tema on jaganud kommentaare ja selgitusi. Eestis on millegipärast kombeks, et kui inimene on väga jõukas, siis võib ta käituda ebaviisakalt. Juuli algul ütles Kirjanen Postimehe majandustoimetuse ajakirjanikule: «Öelge ülemusele, et võiks vähem napsu võtta; ei vasta tõele.»

See oli vastus küsimusele, kas vastab tõele info, et Graanul Invest vahetab omanikku.

Kirjaneni kimbatus on mõistetav, sest selliste tehingute ettevalmistamisel kehtib range vaikimise nõue ning enneaegu lekkiv info võib müügilepingu sõlmimist takistada. Aga ikkagi, isegi see ei anna õigust käituda kaasinimeste suhtes lugupidamatult. Seda enam, et kuu aega tagasi Postimehe toimetusse laekunud Graanul Investi osakute müügiinfo oli korrektne.

Graanulimüük on olnud üks äridest, mille väärtus on tänu poliitiliselt soodsale olukorrale viimastel aastatel ülikiirelt kasvanud.

Graanulimüük on olnud üks äridest, mille väärtus on tänu poliitiliselt soodsale olukorrale viimastel aastatel ülikiirelt kasvanud. Graanul Invest on maailmas omal alal suuruselt teine-kolmas. Puidugraanulit peetakse juriidiliselt taastuvaks energiaallikaks, mille põletamine on CO2-neutraalne. Soojuse ja elektri tootmisel graanulit põletades lendub küll kasvuhoonegaase rohkem kui kivisütt või põlevkivi kasutades, kuid kliimamaksude mõõtmes on puit odavam, sest ei pea ostma CO2 kvooti.

Kui liita ka toetused, mida Lääne-Euroopa maksumaksjad «puhta» energiaallika põletamise eest makstavad, on tulemuseks väga-väga edukas äri. Kuna graanul on laevatatav, on sellele avatud kogu maailma turg. Seda võib vedada sadamast sadamasse – kus on parasjagu kõrgem hind ja rohkem ostjaid. Nii polegi ime, et Graanul Investi kontserni kuulub laev. Tähtis kõrvaltegevus on ka elektritootmine. Jällegi, puidust toodetud elekter on poliitiliselt eelistatumas seisundis.

Eestis näiteks on puidu hinda alla surunud poliitiline otsus, mis keelas Narva elektrijaamades hakkpuidu põletamisel dotatsiooni maksmise. Kliimapoliitiliselt ja keskkonnahoiu mõttes võib olla õige samm, et Narva põlevkiviahjudes pole aastaid hakkpuitu suures mahus põletatud, aga selline keeld on olnud üldise Euroopa Liidu poliitika taustal kummaline ja arusaamatu samm, sest teistes riikides on seda tehtud. Nii ongi Eesti puit reisinud laevadega Lääne-Euroopa riikide kivisöejaamade ahjudesse.

Puidu hinda on aidanud soodsana hoida ka Tartu tselluloositehase ehituse läbikukkumine, sest sellest oleks saanud suur konkurent odavamale ja vähem väärtuslikule puidule. Hea hinnaga puit on kahtlemata aidanud kaasa Graanul Investi äri väärtuse kasvule.

Kui Euroopa Liit peaks oma hakkpuidu põletamist soosivat poliitikat muutma, siis pole see enam Raul Kirjaneni mure. Sellest saab New Yorgi börsil noteeritud varahaldusettevõtte Apollo Global Managementi fondijuhi probleem.

Kirjanen pole esimene inimene, kes tänu Euroopa Liidu kliimapoliitikale ning Eesti riigi poliitilistele valikutele väga rikkaks saab. Selles reas on Tallinna elektrijaama müünud Kristjan Rahu, aga ka 4energia omanikud Martin Kruus ja Kalle Kiigske, kes müüsid oma tuulepargi arendused. Eestis makstavad taastuvenergia toetused on üks põhjus, miks Tallinna elektrijaama müügi eest sai väga head hinda. Euroopa Liidu tuuleenergiat soodustava poliitikata poleks 4energia äri kunagi sündinudki.

Graanul Invest annab inimestele tööd ja metsaomanikele tulu. Nii laia haardega ja kõrge väärtusega äri püstipanek on kahtlemata silmapaistev saavutus. Kirjandusinimesi võib selline võrdlus muigama panna, aga miljardi euro väärtusega äri püsti panek on võrdne Nobeli kirjandusauhinna võiduga.

Kuid tulles tagasi arutluskäigu alguse juurde, siis ma ei kujuta hästi ette, et näiteks Cannes’ist grand prix’ga naasnud stsenaristid Livia Ulman või Andris Feldmanis nähvaks​ ajakirjanikule, et too end kaineks magaks. Või et kui nad seda teeks, kas kultuuriinimesed teeksid seda kuuldes näo, et midagi pole juhtunud.

Lugupidamatust kaasinimeste vastu ei õigusta miski, isegi miljard eurot mitte.

Märksõnad
Tagasi üles