Politoloog Martin Mölder FOTO: Erik Prozes

Kohalikel valimistel näeme suure tõenäosusega olukorda, kus Keskerakond peab pealinnas võimu kellegagi jagama, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänavu 17. oktoobril ei ­toimu Eestis mitte ühed kohalikud valimised, vaid 79 valimist. Poliitiline konkurents on igas omavalitsuses isesugune ja ­omanäoline. Kuid osa neist on olulisemad kui teised ning paljude huvi peatub kindlasti sellel, mis juhtub Tallinnas. Erinevalt paljudest teistest omavalitsustest mõjutab ­Tallinnas toimuv ka seda, mis on ­võimalik Toompeal. Kuid valimised ­pealinnas ei ole seekord olulised mitte ­ainult selle pärast, et tegemist on kõige suurema ja kõige mõjukama omavalitsusega. Lisaks sellele näeme väga suure tõenäosusega üle pikkade aastate taas ka olukorda, kus Keskerakond peab pealinnas võimu kellegagi jagama.

Kohalikud valimised pealinnas toimuvad teistmoodi kui teistes omavalitsustes. Seadus kohustab Tallinnas moodustama linnaosade kaupa kaheksa valimisringkonda. Mandaadid jaotatakse nende vahel lähtuvalt ­valijate arvust. Erakondade ja valimisliitude nimekirjade ja üksikkandidaatide vahel jagatakse kohti nii ringkondades kui ka kogu Tallinna ulatuses. Süsteem sarnaneb riigikogu valimiste süsteemiga, kus on võimalik saada nii ringkonnamandaat kui ka ringkondadeülene kompensatsioonimandaat.

Terves linnas ­antud häälte osakaal on lõppkokku­võttes vastavuses lõpliku ­kohtade osakaaluga volikogus ning ainus moonutus valimistulemustesse võib tulla viieprotsendilise valimiskünnise alla jäänud nimekirjade arvelt.