Martin Mölder: võimu jagamine Tallinnas

Politoloog Martin Mölder Foto: Erik Prozes

• Valimised Tallinnas näitavad, mis võib juhtuda Toompeal
• EKRE toetus pealinnas on mõnevõrra kasvanud
• Reformierakond ja Eesti 200 konkureerivad valijate pärast

Kohalikel valimistel näeme suure tõenäosusega olukorda, kus Keskerakond peab pealinnas võimu kellegagi jagama, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Tänavu 17. oktoobril ei ­toimu Eestis mitte ühed kohalikud valimised, vaid 79 valimist. Poliitiline konkurents on igas omavalitsuses isesugune ja ­omanäoline. Kuid osa neist on olulisemad kui teised ning paljude huvi peatub kindlasti sellel, mis juhtub Tallinnas. Erinevalt paljudest teistest omavalitsustest mõjutab ­Tallinnas toimuv ka seda, mis on ­võimalik Toompeal. Kuid valimised ­pealinnas ei ole seekord olulised mitte ­ainult selle pärast, et tegemist on kõige suurema ja kõige mõjukama omavalitsusega. Lisaks sellele näeme väga suure tõenäosusega üle pikkade aastate taas ka olukorda, kus Keskerakond peab pealinnas võimu kellegagi jagama.

Kohalikud valimised pealinnas toimuvad teistmoodi kui teistes omavalitsustes. Seadus kohustab Tallinnas moodustama linnaosade kaupa kaheksa valimisringkonda. Mandaadid jaotatakse nende vahel lähtuvalt ­valijate arvust. Erakondade ja valimisliitude nimekirjade ja üksikkandidaatide vahel jagatakse kohti nii ringkondades kui ka kogu Tallinna ulatuses. Süsteem sarnaneb riigikogu valimiste süsteemiga, kus on võimalik saada nii ringkonnamandaat kui ka ringkondadeülene kompensatsioonimandaat.

Terves linnas ­antud häälte osakaal on lõppkokku­võttes vastavuses lõpliku ­kohtade osakaaluga volikogus ning ainus moonutus valimistulemustesse võib tulla viieprotsendilise valimiskünnise alla jäänud nimekirjade arvelt.

Alates aprillist on ühiskonna­uuringute instituut ja Norstat teinud kolm kohalike ­omavalitsuste valimiste teemalist erakondade ­populaarsuse küsitlust Tallinnas. Esimesest, mis tehti aprillis, on olnud juttu juba varem. Praeguseks on tehtud küsitlused ka juunis ja juulis.

2 mõtet

EKRE on Tallinna volikogus oleva erakonnana ainsana parandanud oma positsiooni uute valimiste eel.

Linnaosade kaupa on selgelt näha konkurents Reformierakonna ja Eesti 200 vahel.

Mis puudutab ülelinnalisi tule­musi, on praegu volikogus ­olevate erakondade puhul nelja aastaga muutunud suhteliselt vähe. Kõige tugevamal positsioonil on Keskerakond, kelle toetus on kolme küsitluslaine lõikes enam-vähem sama (43,8%), mis see oli 2017. aasta valimistel (44,4%). Teisel kohal olev Reformierakond on marginaalselt nõrgemas positsioonis (18,8%), kui oli neli aastat tagasi (20,5%), ning sama võib öelda ka Isamaa ja sotsiaaldemokraatide kohta. Mõlema toetus on praegu protsent või paar madalam, kui oli eelmistel valimistel.

Ainus praegu volikogus olev erakond, kes on oma posit­siooni mõnevõrra parandanud, on EKRE, kelle toetus ­Tallinna valijate hulgas on praegu 9,4%. 2017. aasta valimistel oli see 7%. EKRE kõrge üleriigilise toetuse (praegu ligikaudu 24%) kontekstis tasuks meeles pidada, et Tallinn pole kunagi olnud see piirkond, kus ­EKRE-l oleks suur toetus olnud. Samuti saavad kohalikel valimistel hääletada ka mittekodanikud. Seega ei ole selline toetuste vahe tegelikult väga üllatav.

Lisaks mainitud ­erakondadele on sel korral aga valimistules ka Eesti 200, kelle ülelinnaline ­toetus on praegu umbes 10%. Kuna koha­likel valimistel nad ennast tõestanud veel ei ole, pole ka võimalik oletada, kui suure osa sellest toetusest nad realiseerida suudavad. Kuid kindel on see, et valimiskünnise nad ületavad ja seega ka pääsevad volikokku.

Eelmistel valimistel mõjutas ­tulemusi suur hulk hääli, mis anti valimiskünnise alla jäänud erakondadele. Savisaare valimisliit ja Vaba Tallinna Kodanik ning lisaks veel Rohelised ja teised väiksemad valimisliidud võtsid mängust ­välja peaaegu 10% häältest. Just see lõi lõppkokkuvõttes olukorra, kus Keskerakond sai 44,4% häältega üle ­poole volikogu kohtadest. Käesoleval sügisel me sellist olukorda ilmselt ei näe. Valimistules on küll ka Rohe­lised, kes vähemalt hetke ­seisuga oma kolmeprotsendilise ­toetusega valimiskünnist ei ületa. Kuid silma­piiril ei ole teisi tegutsejaid, kes võiksid suhteliselt suure häälte osakaaluga jääda valimiskünnise alla. Seega, isegi kui Keskerakonnal õnnestub korrata nelja aasta tagust tulemust, ei kindlusta nad seekord sellega endale enam enamust volikogus.

Kuidas näeb aga erakondadevaheline konkurents välja valimisringkondades? Siin on erinevused suuremad ja on ka märgata teatud muutusi eelmiste valimistega võrreldes.

Keskerakonna toetus on ­kõige suurem Lasnamäel (67,4%), kus nad hoiavad enam-vähem sama positsiooni mis eelmistel valimistel. Kuigi ka Reformierakond on oma toetust seal natuke suurendanud (toetus 8,3%) ja kuigi ka sotsiaaldemokraadid on seal arvestatava toetusega (7,3%), tõotab kõige tihedam konkurents Lasnamäel tulla hoopis EKRE ja Keskerakonna vahel. Kui eelmistel valimistel oli EKRE toetus Lasnamäel 3,6%, siis praeguseks on see tõusnud kuuele protsendile ning kampaania käigus võib see vahe eelmiste valimistega võrreldes veel kasvada.

Kõigepealt tuleb presidendivalimistega ­ühele poole saada, et sajaprotsendiliselt kohalikule poliitikale keskenduda.

EKRE on heas positsioonis, et Keskerakonna ­selja tagant ära meelitada konservatiivseid valijaid, kellele ei tohiks olla raske selgeks teha, et Keskerakond ei ole tegelikult konservatiivne erakond. Keskerakonna puhul näeme veel ka seda, et eelmiste valimiste­ga võrreldes on nad natuke toetust kaotanud Mustamäel ja Põhja-Tallinnas, samas on nad oma positsioone parandanud kõige enam Pirital.

Kõige madalam on Keskerakonna toetus Nõmmel (17,2%) ning ühtlasi on see praegustel valimistel linnaosa, kus nende peamine ülelinnaline konku­rent Reformierakond on ­kõige tuge­vam (32,4%). Kõigist linnaosadest on just Nõmme ka see, kus ­EKRE toetus on kõige suurem, ulatudes 16%-ni. Üldiselt joonistub linnaosade kaupa välja väga tugev negatiivne seos Keskerakonna ja Reformierakonna toetuse vahel: mida kõrgem on ühe toetus, seda madalam teise oma ja vastupidi. Ning linnaosade kaupa on selgelt ­näha ka konkurents ­Reformierakonna ja Eesti 200 vahel. Konkureerides ­sarnase profiiliga valijate ­toetuse pärast, on ka nende positsioonid tugevad või nõrgad samades linnaosades.

Kohalike valimisteni on veel palju aega ning kindlasti näeme, kuidas need toetusnäitajad oktoobri lähenedes muutuvad. Kõigepealt tuleb presidendivalimistega ­ühele poole saada, et sajaprotsendiliselt kohalikule poliitikale keskenduda.