Lugejakiri: kõnniteel liikumine olgu jalakäijale ohutu

Bolt ja Tuul elektritõukerattad. Foto: Herman-Erik Isop

Kergliikliiklusvahenditega liiklejate tekitatud üha kasvav õnnetuste arv näitab, et kergliiklustehnika on arenenud nii kiiresti, et liiklusseaduses ei ole suudetud veel kergliiklejaid ja jalakäijaid ohutult paigale panna, kirjutab lugeja Jüri Laurson.

Praegune liiklusseadus on laialivalguv ja seal tekitab juba jalakäija mõiste arusaamatust. Seaduse järgi on jalakäija jalgsi, ratastooli või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Samas loetakse jalakäijaks ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja. Tegelikkuses on jalakäijal olukord kõnniteel liikumisel masendav, sest seal kihutavad kõnniteedel uljalt jalgsi käijate vahel nii jalgrattad kui ka elektriliste kergliiklusvahenditega liiklejad, seades ohtu jalgsi käija tervise ja isegi elu. Kergliiklustehnikaga liiklejad on justkui arvamusel, et liiklusohutuse tundmine ja sõiduoskus on neile juba emapiimaga sisse kodeeritud ja nad rohkem selgitust ei vaja.

Kes maksab kergliikleja poolt jalakäijale tekitatud tervisekahjustuse puhul? Pole kuulnud, et Bolt ja omavalitsused oleks sõlminud oma elektrilistele kergliiklusvahenditele liikluskindlustuse ja nõuaks kasutajalt liikluseeskirjadest arusaamist.