Kergliikliiklusvahenditega liiklejate tekitatud üha kasvav õnnetuste arv näitab, et kergliiklustehnika on arenenud nii kiiresti, et liiklusseaduses ei ole suudetud veel kergliiklejaid ja jalakäijaid ohutult paigale panna, kirjutab lugeja Jüri Laurson.
Lugejakiri: kõnniteel liikumine olgu jalakäijale ohutu (1)
Praegune liiklusseadus on laialivalguv ja seal tekitab juba jalakäija mõiste arusaamatust. Seaduse järgi on jalakäija jalgsi, ratastooli või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Samas loetakse jalakäijaks ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja. Tegelikkuses on jalakäijal olukord kõnniteel liikumisel masendav, sest seal kihutavad kõnniteedel uljalt jalgsi käijate vahel nii jalgrattad kui ka elektriliste kergliiklusvahenditega liiklejad, seades ohtu jalgsi käija tervise ja isegi elu. Kergliiklustehnikaga liiklejad on justkui arvamusel, et liiklusohutuse tundmine ja sõiduoskus on neile juba emapiimaga sisse kodeeritud ja nad rohkem selgitust ei vaja.