Mihkel Kunnus: ühisnahatragöödia

Vaktsineerimine Foto: Mailiis Ollino

Liberalismiklassikute üks tuntumaid aksioome on rahvakeelde tõlgitud lööklauselise lihtsuse ja otsekohesusega: «Sinu vabadus rusikatega vehkida lõppeb seal, kus algab minu nina.» 

Lööklause on hea ja selge, sest rusika ja nina, kellegi teise ja mina vahejoon on päevselge – nahk. Minu naha piir on minu kui indiviidi kõige lähem ja ühesem piir.

Ometi on see tervemõistuslikkus sama jämedakoeline lihtsustus nagu arusaam Maa lamedusest: kogemus ja tunne kinnitavad, aga vähegi järjepidevamad käsitlused lasevad selle sõelapõhjaks.