Vootele Päi. FOTO: Andres Raudjalg

Praegu ei ole Eestis poliitilist jõudu, mis suudaks seksuaalvähemuste küsimusega efektiivselt tegeleda, kirjutab suhtekorraldaja Vootele Päi. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljuti langetas Euroopa Inimõiguste ­Kohus (EIK) otsuse kaasuses «Fedotova ja teised vs. Venemaa», milles ­kohus jäi seisukohale, et Venemaa on ­kohustatud võimaldama seksuaalvähemustele õigusraamistikku, millega kohalduks neile heteropaaridega võrdsed õigused ja kohustused. Kohus lükkas ümber Venemaa esitatud ühiskonna üldisel meelestatusel põhinevad vastuargumendid, sest «vähemuste õigusi ei tohi piirata lähtuvalt enamuse tõekspidamistest».

Naiivne oleks arvata, et Venemaa teeb selle kohtuotsuse tõttu reaalseid poliitilisi muudatusi, kuid ometi peaksime tegema kaasusest kaks olulist järeldust. Esiteks näitab see, kuivõrd oluline on Venemaa kaasatus Euroopa Nõukogus (EN), mille koosseisus Inimõiguste Kohus tegutseb. Eesti kohalike asjatundjate-asja­armastajate järjekindel nõudmine Venemaad Euroopa Nõukogus boikoteerida on nürimeelsus, sest kui Venemaa peaks end ENist taandama, on tulevikus peamine kannataja just «Fedotova ja teised», kellel poleks enam võimalik Euroopa ­Inimõiguste Kohtust oma õigustele isegi põhimõttelist toetust otsida.

Teine ja meile vahetult ­oluline mõttekoht on see, mis oleks ­tulemus, kui Venemaa asemel oleks samasugu­ses kohtuasjas üks osapool ­Eesti vaba­riik? Kooseluseadus jõustus enam kui viis aastat tagasi, kuid ­ripub siiani rakendusaktideta ning julmalt öeldes on Eestis seksuaalvähemuste paarisuhted õigustühised. Oma hiljutise kohtulahendiga on EIK selgelt tõlgendanud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) nii, et antud konventsiooniga liitunud riik (sh Eesti) on kohustatud seksuaalvähemustele sellised õigused võimaldama.

Aga see kõik on õõnsalt kõlav juriidika, kus poliitikud peidavad end ametkondade taha ning kogu probleem haihtub koridoridesse ja menet­lustesse ning pudeneb ümarlaudade alla. Reaalsus on see, et praegu ei ole Eestis poliitilist jõudu, mis suudaks selle teemaga efektiivselt tegeleda.

Sotsiaaldemokraadid lehvitavad aeg-ajalt lippe, kuid nende metoodika on selles küsimuses sarnaselt muude teemadega liiga polariseeriv ning seega ebatõhus. Nagu viitas Euroopa Inimõiguste Kohus: antud juhul on küsimus ­põhiõigustes ja vabadustes, kus enamuse arvamus ei tohiks olla määrav, kuid ­praktilises poliitikas see loomulikult nii ei ole. Meie väljakutse