Talibani ähvardus

Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• USA on mures Hiina pärast
• Afganistan võib anda võimaluse Venemaale või Hiinale
• Taliban võib riigi üle võtta

Ameeriklaste lahkumine Afganistanist annab võimaluse teistele.

Naiivne on arvata, et USA ei arvestanud raske kodusõjaga Afganistanis, kui liitlasväed lahkuvad. Samuti tuli arvestada võimalusega, et Taliban võtab võimu.

Nii Iraagis kui ka ­Afganistanis USA vägesid juhtinud erukindral ­David Petraeus ütles äsja, et Talibani islamistlik teokraatia ei vasta kellegi huvidele ning on arusaamatu, miks ei mõeldud võimalusele jätta riiki 3500 sõdurit. See võimaldanuks mässuliste tiibu kärpida.

USA president Joe Biden leidis juulis lahkumisotsust kaitstes, et ta ei usalda Talibani, kuid usaldab Afganistani sõjaväe võimekust.

Viimastel päevadel on Afganistani kaitseministeerium maailmale järjepanu teada andnud, kui mitu talibit ööpäeva jooksul kahjutuks tehti ja millist edu saavutati. Taliban omakorda teatas juba mitme nädala eest, et kontrollib 85 protsenti riigi territooriumist.

Kuigi mõlema poole teadetes leidub liialdusi, on tõsi see, et Talibani saadab edu. Mässuliste eesmärk on sundida president Ashraf Ghani lahkuma ja kehtestada täielik islamisüsteem.

Ehkki Taliban võtab uusi alasid, on suured provintsikeskused valitsusvägede käes. Tasakaal on aga habras, viimastel päevadel käisid ägedad lahingud mitme keskuse pärast. Üks neist on Helmandi pealinn ­Lashkar Gah, mis on tuttav paljudele NATO missioonil osalenud Eesti kaitseväelastele.

Peame arvestama ka võimalusega, et suurearvuline pagulasvoog uue hübriidrünnaku korras meie piirile suunatakse.

Kuid vaadakem sellele arengule suure malelaua perspektiivis. Kui Donald Trump leidis USA presidendina, et ei taha olla üleilmne sandarm ega demokraatiatarnija, siis maailmale palju avatuma Bideni ajal näeme, mida USA taandumine tähendab.

Äsja andis ametivande ka Iraani uus ultrakonservatiivne president ning kõik märgid näitavad, et Iraani tuumakontrollileppe taastamine läheb lörri.

Võib arutleda, kas sanktsioonidest nõrgestatud Iraan, Talibani juhitud Afganistan või jätkusuutmatu majandusega Venemaa on ikka need, kellega USA maailmapoliitikas rinda pistab. Peamine rivaliteet vaba ja mitte vaba maailma vahel käib ju Hiinaga.

Üks kaalutlusi Afganistani iseenda hooleks jätmisel, millest valju häälega ei räägita, võis olla see, et las nüüd tegelevad jamaga teised, just selle piirkonnaga seotud riigid: Hiina, Venemaa, Pakistan jt.

Paraku pole võõrastele jäetud probleem ja segadus ainus arengukäik. Talibani delegatsioon käis nädal tagasi Hiinas läbirääkimistel. Ja ehkki Venemaal on Taliban keelatud organisatsioon, ei takista see ka Moskva-suunalist varjudiplomaatiat.

Seega ei pruugi tulevik tuua Ühendriikidele üleilmses konkurentsis vabamaid käsi, vaid veel keerulisemaid aegu vaba ja mitte vaba maailma konkurentsis. Hiina, Talibani Afganistan, Iraan ja Venemaa võivad üksteisele läheneda.

Peame arvestama ka võimalusega, et suurearvuline pagulasvoog uue hübriidrünnaku korras meie piirile suunatakse.

Meenutagem, et sel keerulisel ajal on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus Afganistani teemahoidja. Julgeolekunõukogul on vastutus vägivaldsete konfliktide ja sõja ennetuses. Paraku pole see õnnestunud.

Kõige selgemini on meie välispoliitikakujundajaist Afganistani teema kokku võtnud endine kaitseminister Jüri Luik: me ei läinud sinna demokraatiat viima, vaid liitlassuhete kaudu Eesti kaitset tugevdama.