/nginx/o/2012/02/07/946052t1h4dfa.jpg)
Üheksa peaministrit – Ühendkuningriigist, Põhjamaadest ja Balti riikidest – saavad 8.–9. veebruaril Stockholmis kokku poliitika- ja ärimaailma juhtivate mõtlejate ja praktikutega, et arutada naiste kaasamist äriellu ning otsida lahendusi kohanemiseks demograafiliste muutustega.
Postimees.ee avaldab peaministrite kohtumiseelse ühisavalduse.
Paaril viimasel aastal on majandussurutis olnud päevakorra esimene punkt peaaegu kõikidel rahvusvahelistel kohtumistel. Tavaliselt keskendutakse sellistel kohtumistel kiireloomulistele majanduslikele väljakutsetele, nagu kuidas tulla toime pangandussektori võlakoorma või üha kasvava eelarvedefitsiidiga. Harva leitakse aega, et vaadata kaugemale ja pidada aru, kuidas kõige paremini ühiskonda tulevasteks väljakutseteks ette valmistada ja millised pika perspektiiviga tegevuskavad tuleks täna vastu võtta, et kindlustada tööhõive, heaolu ja jätkusuutlik kasv oma lastele ja lastelastele.
Loodame, et suudame olukorda muuta Põhja tuleviku foorumil, mis toimub Stockholmis 8.–9. veebruaril. Üheksa peaministrit – Ühendkuningriigist, Põhjamaadest ja Balti riikidest – saavad kokku poliitika- ja ärimaailma juhtivate mõtlejate ja praktikutega uuelaadsel tippkohtumisel, mis on järjeks meie eelmisele kohtumisele aasta tagasi Londonis. Ägedalt vaieldes, ideid jagades, üksteise kogemustest õppides ja koos töötades otsime vastuseid küsimusele, kuidas taastada oma konkurentsivõime ning kindlustada töökohad ja areng, millest sõltub meie heaolu tulevikus. Peale geograafilise asukoha ühendab meid ka usk ettevõtlusse, uuendustesse ja arengusse ning koostöö eesmärgiga arendada ühisturgu , sõlmida kaubandussidemeid maailma kõige kiiremini arenevate piirkondadega, ja vähendada õiguslike piiranguid. Kõik see on Euroopa konkurentsivõime taastamiseks väga vajalik.
Aga me ei saa oma eesmärki täita, kui oluline osa meie potentsiaalsest tööjõust on jäetud ilma võimalusest anda oma täielik panus. Seepärast pöörame sel nädalal toimuval tippkohtumisel erilist tähelepanu kahele küsimusele, mis on väga olulised, et kindlustada meie riikides pikaajaline majanduskasv ja konkurentsivõime. Esiteks, kuidas innustada naisi tegelema ettevõtlusega või asuma juhtivale töökohale. Teiseks, arvestades demograafilisi väljakutseid, millega meie ühiskond vastamisi seisab, kuidas hoida vanemaid inimesi kauem tööturul.
Veel põlvkond tagasi ei olnud sugugi kõikjal tavaline, et naised töötavad. Praeguseks on toimunud vaikne revolutsioon. EL-is moodustavad naised nüüd peaaegu poole tööjõust ja lisaks on nad üha sagedamini paremini haritud kui mehed. Peaaegu 60% USA-s ja Euroopas antud ülikoolikraadidest kuulub naistele.
Edasiminek on küll toimunud, aga naiste potentsiaal ei ole tööturul kaugeltki mitte täielikult rakendust leidnud. Ainult 31% Euroopa ettevõtjatest on naised. Jätkuvalt on naisi vähe juhtivatel kohtadel. Euroopa Komisjoni andmetel on praegu EL-i liikmesriikide suurimate börsiettevõtete juhatuse liikmete hulgas naisi vaid üks kümnest. Lõhe on kõige laiem tipus: suurimate ettevõtete hulgas on vaid 3% selliseid, mille kõige kõrgemat otsuseid tegevat organit juhatab naine. Edasiminek on aeglane, kuigi uuringud näitavad, et naisjuhtide ja ärisuutlikkuse vahel on positiivne korrelatsioon.
Kohtumisel Stockholmis kuulame üksteise kogemusi ja peame aru eri lahenduste üle, kuidas toetada naisi nii, et üha rohkem neist otsustaks hakata ettevõtjaks või asuda juhtivale töökohale. On ilmselge, et kui me oskaksime naiste potentsiaali tööturul paremini kasutada, suureneks SKT kogu Euroopas mitme miljardi võrra. Meie arvamus on ühene: me lihtsalt ei saa endale lubada seda mitte teha.
Meie Stockholmi arutelude teine teema on seotud ühiskonnas praegu toimuva olulise demograafilise ülemineku ja selle tagajärgedega. 1950ndatel aastatel oli keskmine eluiga maailmas umbes 46 aastat. Tänaseks on see tõusnud keskmiselt 70 aastani kogu maailmas ja peaaegu 80 aastani EL-is. Tegemist on fantastilise arenguga. Üksikisiku elu on pikem ja rikkam. Aga samas, koostoimes madala sündimuse ja reformimata pensionisüsteemiga, asetab see raske koorma riigi õlgadele. Üha vähenev arv töötavaid ja makse maksvaid noori peab üleval pidama pidevalt suurenevat arvu vanemaid inimesi.
Kogemused näitavad, et lisaks pensioniea tõstmisele on võimalik julgustada vanemaid inimesi kauemaks tööturule jääma. Paljud eakad inimesed rõõmustavad selle üle, eriti kuna terviseprobleemid ei ole enam takistuseks isegi 70ndates eluaastates. Küsimus on pigem ühiskonna teiste vanuserühmade suhtumise ja normide muutmises. Otsima peaks võimalusi, kuidas muuta haridus- ja karjäärisüsteemi, nii et inimene saaks teha karjääri mitmes valdkonnas. Samuti saab muuta paindlikumaks töötingimused ja tööaja. Me räägime kõikidest nendest teemadest, et toetada sellise ühiskonna arengut, kus inimene saab olla aktiivne ka vanemas eas ja kus toimivad koos kõik põlvkonnad.
Neid küsimusi vaatlemegi lähemalt sel nädalal toimuval Põhja tuleviku foorumil – jagame kogemusi ja ühendame jõupingutused, et kõrvaldada takistused, mis liigagi sageli ei lase naistel ja vanematel inimestel oma tööalaseid ambitsioone teostada. Suurtel ülemaailmsetel kohtumistel tavaliselt selliste teemade jaoks aega ei leita. Põhja tuleviku foorum on aga just õige koht, kus neid arutada. Vastused, mida otsime, on Euroopale hädavajaliku arengu ja konkurentsivõime tagamiseks äärmiselt olulised.
/nginx/o/2016/10/13/5951977t1h25a7.png)
/nginx/o/2018/02/23/7618337t1h4698.jpg)