Tiit Vapper: koroonapassi rakendamisest Eestis

Digitõendi saab luua patsiendiportaalis digilugu.ee. Kollane immuniseerimispass tõendab mitme vaktsiini saamist. Foto: 2 X Sten Semjonov, Montaaž

Oleme suve jooksul juba harjunud piiranguteta ringi liikuma, restorane külastama, massiüritustel osalema, koos sportima ning kultuurisündmusi nautima. Kahjuks ei ole koroonaviirus kuhugi kadunud ja ohustab meid järjekindlalt. Õnneks on siiski juba ka vaktsineeritute arv meie rahva seas suur, mis annab võimaluse jätkata elu sarnaselt esimeste suvekuudega – kõigile neile, kes tõendavad, et ei ole teistele ohtlikud ega levita viirust, mille tagajärjed võivad olla traagilised. Selle võimaluse pakub koroonapass.

Mõistet «koroonapass» kasutame tegelikult ühisnimetusena mitmes Eesti tervise infosüsteemis, nn digiloos genereeritava dokumendi kohta, mis väljendab isiku ohutust ühiskonnale. Kuivõrd need on Euroopa Liidus nn rohelise digitõendi raamistikuga kokkulepitud struktuuriga, siis sobivad esitamiseks kõikides liikmesmaades. Koroonapassina saab esitada ELi digitaalse Covid-immuniseerimise tõendi, ELi digitaalse Covid-testi tõendi või ELi digitaalse läbipõdemise tõendi. Kõik need on ühelaadse struktuuriga dokumendid, mis toimivad vastavalt hetkeolukorrale koroonapassina. Dokumendi paremal ülaosas on masinloetav QR-kood.

Eestis peatselt kehtestatavad nõuded koroonapassi rakendamiseks teenindussfääris, kultuuriüritustel või muudel juhtudel ei muuda kellelegi, kes on vaktsineeritud, viiruse läbi põdenud või saanud hiljuti negatiivse testitulemuse, elu keerulisemaks. Tuleb vaid digiloost vastav dokument välja valida ja paberile printida või alla laadida ning oma mobiilseadmesse salvestada. Viimane variant on muidugi oluliselt mõistlikum ja paindlikumalt kasutatav.