Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. FOTO: Manpower

Seoses lähenevate valimistega on taas päevakorral maksudebatt, kuigi tuleb nõustada mitmete kriitikutega, et debatiks on seda vara nimetada, kuna valdavalt puudub nii sisu kui ka debatt ise. Küll aga annab see põhjuse tuletada meelde, et maksustama peaks ennekõike kahjulikku ehk seda, mida tahame, et oleks ühiskonnas vähem. Selle loogika järgi on töötegemine ja töökohtade loomine kõrgete tööjõumaksude tõttu Eestis üks ebamõistlikumaid tegevusi, kirjutab Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Halb poliitiline traditsioon on see, et kui raha jääb puudu, siis püütakse seda võtta sealt, kust on lihtne võtta või kust tõuseb vähem kisa ehk huvigrupid pole hästi organiseeritud või ei saada teemast aru. Selline maksuprintsiip pole loomulikult pikas perspektiivis mõistlik ega jätkusuutlik ja õnneks on ka praegune valitsus märku andnud, et plaanis on sisulisemalt kogu maksusüsteem üle vaadata. Elementaarne loogika ütleb, et maksudest võiks vabastada selle, mida soovime endale ühiskonnana rohkem, ning maksustada neid tegevusi, millest tahaksime lahti saada või vähemalt osakaalu vähendada. Aga miks me siis ometi maksustame endiselt kõrgete määradega just töötamisega seotut?

Võtame näiteks erisoodustusmaksud, mis tegelikult viivad riigi taskust lõpuks rohkem raha välja, kui sisse toovad. Aga kuna seda maksu on pikka aega kogutud ehk tegu on millegi harjumuspärasega, siis pole ilmselt viitsitud leida nutikamat alternatiivi, et saaks erisoodustusmaksu-nimelise rudimendi prügikasti visata. Selle asemel, et toetada töökohtade loomist, maksustab riik neid kõrgelt ning küsib veel erisoodustusmaksu näol lisa ööbimiselt töökoha lähedal, transpordilt töökohta ning isegi tänasel päeval veel töötaja tervisele tehtud kulutustelt. Kui tööandja maksab kinni selle, milleks haigekassal raha pole, peab ta selle eest veel ka peale maksma. Äärmiselt veider, kas pole?