Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Jaanus Rahumägi: ebapädevast Estonia uurimisest (10)

Copy
Jaanus Rahumägi.
Jaanus Rahumägi. Foto: Mihkel Maripuu

ML Estonia vraki uurimisest saab Eesti riigi usaldusväärsuse, võimekuse ja senise arengu mõõdupuu. 1994. aastal, mil Estonia uppus, oli kõigile arusaadav, et äsja iseseisvunud riigil puudus ilma pädevate ametnike, varustuse ja rahata igasugune võimekus juhtunud katastroofi uurida. Selle teadmisega elasime 26 aastat, kuni eelmisel aastal otsustati Estonia uurimine uute faktide ilmsikstulekul taas avada, kirjutab ESC Global Security juht Jaanus Rahumägi (RE).

Eesti-poolseks uurimise vedajaks sai Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). Sel hetkel juhtis OJKd Jens Haug, kellega vesteldes oli selge, et ta sai täies mahus aru selle uurimise tähtsusest ja ka Eesti riigi võimekusest ja võimalustest. Polnud ju mõeldav, et kolme töötajaga OJK suudaks vajaliku aja jooksul uurimiseks pädevat lisapersonali värvata ja kaasaegsel tasemel välja õpetada. Samuti polnud OJKs kompetentsi, et korraldada keerulist rahvusvahelist hanget, mis vastab kõigile kaasaja nõuetele. Toona pidas OJK vajalikuks kaasata grupp eksperte uuringute planeerimisel, hanketingimuste välja töötamisel, tipptasemel tehnilisel läbiviimisel ja lõppraporti koostamisel. Teadmises, et kaalule pannakse tänase Eesti riigi usaldusväärsus laevas hukkunud omaste, Eesti rahva ja rahvusvahelise üldsuse silmis. See oli kaalutletud ja tark otsus. Kahetsusväärselt lahkus Jens Haug selle aasta alguses OJK juhi kohalt.

Samal ajal hakkas kogu protsess venima ja keegi poliitikutest ei tahtnud selle teemaga tegeleda. Esmalt läks üle kivide ja kändude kolme miljoni eraldamine riigieelarvest, mis on pool rootslastega kokku lepitud uurimise eeldatavast maksumusest. Kui raha lõpuks eraldati, ei saanud seda kasutada, sest mingil dokumendil puudus väidetavalt rahandusministri allkiri, mida ei õnnestunud kuidagi saada. Kui ka see takistus sai ületatud, oli juba kätte jõudnud mai. Rootslased olid oma rahalised kohustused täitnud ja vajalikud seadusemuudatused teinud. Vahepeal oli majandusminister OJK uueks juhiks määranud Rene Arikase. 7. juunil muutis majandusministeerium ootamatult Estonia uurimiseks vajalike avalike hangete läbiviimise korda ja andis kogu võimutäiuse kolme miljoni kasutamiseks ja hangete korraldamiseks ainuisikuliselt OJK uuele juhile. Kui seni anti avalikkusele mõista, et üks väheseid ettevõtteid Eestis, kes suudab pädevalt sellise mastaabi ja tähtsusega hankeid korraldada, on Eesti Energia, siis nüüd otsustati, et sellega saab hakkama ka MKMi allasutuse juht üksinda. Peamine riikliku strateegia muutus aga oli, et OJK otsustas terve uurimise oma jõudude ja pädevusega läbi viia: palgata ametnikud, korraldada hanked, valida võitjad ja sõlmida lepingud. Riigihangete registri põhjal pole OJK tänaseks läbi viinud mitte ühtegi riigihankeks kvalifitseeruvat hanget (hanke summa peab ületama 30 000 eurot), kuigi nende 2021. aasta eelarve on 1,6 miljonit eurot. Väidetavalt viidi hankeid läbi alla väikehanke piirmäära, milleks piisab ka suusõnalistest kokkulepetest ja need peavad olema alla 15 000 euro. Kui palju läksid senised uuringud tegelikult maksma, kellele maksti ja mille eest, pole teada.

Tagasi üles