Kuid see ei tähenda, et Tarmo Soomere ongi järgmine Eesti president. Riigikogu koguneb presidenti valima 30. augustil ja valituks osutub see, kelle poolt on antud vähemalt 68 häält. Praegu võib üsna kindlalt väita üksnes seda, et Tarmo Soomere saab kokku riigikogus üles seadmiseks vajalikud allkirjad.
Seadusandja on kehtestanud presidendi valimiseks väga kõrge künnise, mis on seni olnud jõukohane ainult kahele presidendile: 2011. aastal Toomas Hendrik Ilvesele ja 2016. aastal Kersti Kaljulaidile. See tähendab ühtlasi, et presidendivalimiste valimiskogusse saatmiseks ei ole kuigi palju riigikogu liikmeid vaja. Kui EKRE jääb Henn Põlluaasale kindlaks, on selleks vaja veel ainult 15 riigikogu liiget.
Valimiskogus valitud president ei ole millegi poolest halvem riigikogus valitud presidendist, kui ei oleks ühte aga. Nimelt näitasid eelmised presidendivalimised, et ka valimiskogus on võimalik presidendivalimised läbi kukutada. Ja see ei jäta kogu asjast enam sugugi head muljet.
Rahvas ootab oma esindajatelt, et nad tegeleksid presidendi valimisega, mitte valimiste läbikukutamisega. Paraku näeb presidendi valimise seadus ette, et valimiskogus on vaja koosseisu, mitte poolthäälte enamust, mis teeb valimiste läbikukutamise võimalikuks.
Tarmo Soomere on hea kandidaat mitmel põhjusel. Postimees toetab Soomere valimist järgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks. Hea, kui seda teeks riigikogu 30. augustil.
Soomes valisid aastatel 1925–1988 presidenti samuti valijamehed ja mitte kordagi ei jäänud president sellepärast valimata. Kehtis poolthäälte enamuse nõue ja seadus nägi ette ka võimaluse, kui hääled peaksid jagunema pooleks. Sellisel juhul oleks president valitud loosiga.