1990. aastatel Hobby Halli kataloogist Räpina peresse tellitud kohvimasin maksis 250 krooni FOTO: ERM

Kolmkümmend aastat tagasi hakkasid Eestis pikki aastaid üsna ühetaolisena püsinud koduköögid tasapisi uuenema. Euroremondini jõuti küll alles 1990. aastate keskel, kuid lääneliku kodutehnika esimeste pääsukestena ilmusid peredesse mikrolaineahjud, rösterid ja kohvimasinad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

1966. aastal sündinud naine kirjeldas ERMile saadetud meenutustes esmatutvust välismaalt toodud kohvimasinaga 1990. aastal: «Esimest korda kasutasime seda mehe sünnipäeval. Kui kohv valmis sai, hakkas masin koledasti susisema, nii et lülitasime selle kähku välja. Teadmine, et kohvi võibki plaadile sooja jätta, tuli mõnevõrra hiljem. Tundus, et kohv tuleb lahjem, kui tavalisel viisil keetes. Samuti üllatas, et kohv ei olegi keevkuum. Vanemad sugulased arvasid, et kohvipaksu annab veelkord läbi keeta. Head kohvi polnud ju sel ajal saada. Proovisin, aga mingit tulemust ei olnud.»

Sellised väikesed tõrked uudis­asjadega kohanemisel on argiajaloos tavalised – võrdluseks võib tuua mitmeid lugusid eesti lihtrahva esmastest kokkupuudetest kohviubadega sadakond aastat varem. Mõnedki perenaised keetnud tundide kaupa jahvatamata ube katlas ja pidanud kibeda lurri siis pettunult minema viskama. Korralikku kohvi õpiti tegema ja hindama ajapikku.