Mida teevad teadlased ülikooli vaheajal? Muidugi töötavad publikatsioonide kallal. Nii ka Venemaal, kus nii ametlikus meedias kui ka mitmesugustes sotsiaalmeedia gruppides on väikestviisi koos sellega elavnenud ka debatid selle üle, kuidas ja mismoodi (ja kas üldse) tasub kirjutada publikatsioone. Probleem on selles, et Venemaal järjest suureneb surve teadlastele publitseerida prestiižsetes teadusajakirjades, mis on aga enamasti välismaa omad ja inglise keeles. See on probleem igal pool maailmas, kaasa arvatud Eestis, Venemaal osati sellele ainult anda veel «geopoliitiline» mõõde.
Hiljuti ilmus riikliku infoagentuuri Novosti internetilehel artikkel «Meid aetakse lääne alla. Ülikoolide õppejõud löövad lärmi», kus just sel teemal antakse sõna mitmete prominentsete ja vähemprominentsete Venemaa kõrgkoolide õppejõududele. Ega seal midagi uut lugeda ei ole. Needsamad vanad argumendid, mis on Venemaal õhus olnud juba aastaid (ja mida osaliselt kohtab ka Eestis). Näiteks, et on teatud teemasid, millest väljaspool Venemaad ei huvitu keegi, mistõttu nendel teemadel rahvusvahelistes ajakirjades publitseerimine on lootusetu. Teine ja Venemaal tihti korduv argument on, et teatud lähenemised on lääne ajakirjades vastuvõtmatud, kuna on poliitiliselt ebakorrektsed. Kui nüüd vaadata artiklis toodud näiteid ja seda, kes neid toob, siis see paneb õlgu kehitama. Üks Novosti ajakirjanike poolt küsitletutest on Sergei Voronin, kes on Venemaa riigiduuma liberaaldemokraatide partei fraktsiooni konsultant ning Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli professor ja üldajaloo kateedri juhataja. Kusjuures Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli asutas 2000. aasta paiku liberaaldemokraatliku partei juht Žirinovski ise. Voronin kaebab, kuidas lääne ajakiri ei võtnud vastu tema artiklit, mis püüdis tõestada, et esimene Aafrika kontinendi demokraatia oli Liibüas.
/nginx/o/2016/09/28/5894539t1h7932.jpg)
/nginx/o/2021/07/29/13953967t1hec14.jpg)