K, 18.05.2022

Agnes Pulk: kes otsustab Eestis, millised surmad on lubatud ja millised mitte?

Agnes Pulk
, koolitaja, (EKRE)
Agnes Pulk: kes otsustab Eestis, millised surmad on lubatud ja millised mitte?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Agnes Pulk
Agnes Pulk Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Olen järjest kasvava hämmastusega lugenud meedias raevukaid ja täiesti ebaratsionaalseid sõnavõtte inimeste suhtes, kes erinevatel ja isiklikel põhjusel ei soovi end COVID-19 vastu vaktsineerida lasta. Tundub, et mida rohkem meie Terviseamet oma tegevustes läbi kukub, seda vihasemaks muututakse valitsuse poolt oma kodanike suhtes, kirjutab teenusedisainer ja koolitaja Agnes Pulk (EKRE).

Suur hulk inimesi, kes end veel vaktsineerida ei ole lasknud, tembeldatakse kiiresti vaktsiinivastasteks (kuigi ühest eksperimentaalsest vaktsiinist loobumine ei tähenda, et samad inimesed nt ennast või oma lapsi mingi teise haiguse vastu ei vaktsineeriks), teiste tervise ohustajateks ja potentsiaalseteks teiste tapjateks! Perearst Karmen Joller tuli esile lausa väitega, et COVID-19 vastu võitlemine ei ole ega saagi olla kellegi «isiklik teema» ehk teisisõnu isiklik ja vaba valik. Sellise hüsteeria taustal on kultuuriministri sõnum, et vaktsineerimine peab jääma inimeste vabatahtlikuks otsuseks, nagu sõõm värsket õhku lämmatavalt sumbunud ruumis.

WHO andmetel suri 2020. aastal COVID-19 viiruse tagajärjel maailmas umbes 3 miljonit inimest, samas tapab alkoholi tarvitamine ehk viinakatk igal aastal umbes 3,3 miljonit inimest, kusjuures siia hulka ei ole arvestatud inimesed, kes purjus inimese tegude pärast nagu vägivald, purjus peaga auto juhtimine, laste hooletusse jätmine, tulesurmad jne surma saavad. Abordi läbi tapetakse maailmas aga igal aastal tervelt 40-50 miljonit süütut last. Vaadates seda, kui paaniliselt me püüame iga inimese elu koroonasurma eest kaitsta ja ühiskonda üha enam sundvaktsineerimise poole tõukame, tekib paratamatult küsimus, miks on viiruse puhul inimelu kaitsmine tähtsam kui nt alkoholisurma, sigaretisurma või meditsiiniliselt põhjendamata abordi puhul? Miks ei ole meil sellisel juhul juba ammu purjus olemine, suitsetamine ja lapsi mittesoovivate inimeste seksuaalvahekord (sest 46 protsenti aborti teinutest kasutasid rasestumisvastaseid vahendeid, millest ükski ei anna aga 100-protsendilist garantiid) ära keelatud? Selliselt käituvad inimesed on ju kõik teiste inimeste elule ja tervisele «potentsiaalselt ohtlikud». Suitsetades, end purju juues ja seksuaalvahekorda astudes teeb inimene, Karmen Jollerit parafraseerides, «automaatselt otsuse ka teiste inimeste eest» ning «see üks inimene võib olla põhjus, miks teine lausa sureb». Kuidas võime seda vastutustundliku ühiskonnana rahuliku südamega lihtsalt pealt vaadata? Miks ei ole meil nn viinakatku koldeid ehk baare, ööklubisid ja viinapoode ammu kinni pandud ja inimestele kannatuste põhjustamise eest trahvitud?

Märksõnad
Tagasi üles