Rainer Kattel: revolutsioon kõhu kaudu

Viljandis avati juunis Lõuna-Eesti esimene veganirestoran  Foto: Elmo Riig

Ajaloolased väidavad, et üks oluline ajend, mis viis Prantsuse revolutsioonini ja Bastille’ ründamiseni 1789. aastal, oli järsult tõusnud leiva hind. Praegu oleme uue revolutsiooni lävel, mille ajendiks ei ole nälg, vaid kolm arusaama, et me oleme, mida me sööme.

Esiteks, arenenud riikides moodustab toit (põllumajandusest kuni jäätmeteni) veerandi ökoloogilisest jalajäljest. Teiseks on töödeldud ja säilitusaineterikas toit – mis domineerib ka eestimaalaste igapäevases toidukorvis – seotud hulga terviseriskidega, alates veresoonkonna haigustest kuni vähi ja diabeedini. Need põhjustavad märkimisväärse osa surmadest ning nende ravi võtab lõviosa tervishoiu eelarvest. Kolmandaks näitavad teadusuuringud üha suuremat seost tervise (sh ka vaimse) ja taimedel põhineva (vegetaarne või vegani) toidu vahel.

Seega peaks kohalik, mahe, värske ning peamiselt taimne toidulaud tunduvalt vähendama ökoloogilist jalajälge ja tervishoiukulutusi ning kasvatama jõudsalt tervena elatud aastaid. Pole ime, et globaalselt on veganitoidu turuosa viimase paari aasta jooksul kiiresti kasvanud, ja seda peamiselt kõrgelt arenenud riikides. Google’i otsingumootoris on sõnaga «vegan» seotud otsingute arv kasvanud viimastel aastatel enam kui 500 protsenti. Veganitoitu pakuvad nii Burger King kui ka Heinz. Ometi ei ulatu taimetoitlaste arv viie protsendini maailma elanikkonnast. Pessimist näeb siin lootusetult pikka teekonda kliimakatastroofiga võitlemiseks ja tervishoiu parandamiseks. Optimist näeb aga suuri võimalusi uute toodete ja teenuste, ettevõtete ja töökohtade tekkeks.