JUHTKIRI ⟩ Sügis tuli varem

Sügis tuli liiga vara. Foto: Marko Saarm

• Kolmas koroonalaine on tulnud varem kui oodati
• Pandeemiast hakkab kasvama sotsiaalne probleem
• Teadusnõukotta tuleks kaasata rohkem ühiskonnateadlasi

Kui kevadel ähvardas peaminister Kaja Kallas piirangutest viilivat rahvast suve ärajäämisega, siis nüüd on oht, et kolmandik valitsusjuhi ettekuulutusest võib teoks saada. Sügisesse ennustatud kolmas koroonalaine juba möllab ja see on sundinud valitsust augustiks uued piirangud kehtestama. Nakatumine kasvab aga kiireminigi, kui varasemad arvutused hoiatasid.

Karmimad piirangud mõjutavad ja pahandavad eelkõige augustikuiste suurürituste korraldajaid, kes sel nädalavahetusel erinevate meediakanalite vahendusel ka sõna võtsid. Nende põhiliseks mureks ei ole mitte osalejate piirarvu vähendamine, vaid piirangutest teatamise ajastus ja ebamäärane kommunikatsioon nende põhjendatuse ümber. See tegi keeruliseks pikema etteplaneerimise ja muutuvateks oludeks varuplaanide koostamise.

Kuid teisest küljest on ka valitsuse otsuses kauaoodatud meelekindlust – esimest korda rakendub erand neile üritustele, kus suudetakse osalejate nakkusohutust kontrollida. Augustikuised suursündmused saavad seega harjutuskohaks, kus digitõendite esitamise protsessi katsetada. Seda läheb sügisel vaja ka juba elutähtsamates kohtades, näiteks koolides. Hetkel ei tähenda see veel vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute eraldamist, sest oma nakkusohutust saab tõendada ka negatiivse koroonatestiga.

Samas näitavad kasvavad nakatumisarvud, et eelkõige aeglase pookimistempo tõttu pole vaktsineerimisest saanud loodetud imerohtu, et uusi piiranguid ära hoida. See tekitab lisaks suurürituste korraldajatele ka kõigis teistes nördimust ja segadust.

Kasvavad nakatumisarvud näitavad, et eelkõige aeglase pookimistempo tõttu pole vaktsineerimisest saanud loodetud imerohtu, et uusi piiranguid ära hoida. See tekitab nördimust ja segadust.

Valitsuse vihjed, et ühel hetkel hakatakse veelgi konkreetsemalt vaktsineerituid ja mittevaktsineerituid eraldama, ei aita sellises olukorras pingeid leevendada. Tänase lehe arvamuskülgedelgi visatakse õhku mitmed vaktsineerimisega seotud kõhklused ja küsimused, mis vajaksid otsustajate ja spetsialistide vastuseid.

See tõstatab vana probleemi, et valitsuse otsuste tagamaad ja teadusnõukoja argumendid uute piirangute kehtestamiseks jõuavad rahvani vaid pressikonverentside ja üksikute (sotsiaal-)meedia sõnavõttude kaudu ehk põhimõtteliselt telefonimängu teel. On kurb, et sellele murele pole vaatamata rohkele tähelepanu juhtimisele siiamaani lahendust leitud. Seda olukorras, kus pandeemiast hakkab üha enam kasvama sotsiaalne probleem.

Eesti rahvas väärib ausat ja avatud suhtlust oma juhtidega. Väärib, et teadusnõukotta kaasatakse veel õigusspetsialiste, ja käitumis- ja kommunikatsiooniteadlasi, kes selle toimimist tõhusamaks muuta suudaks. Väärib juba praegu teadmist, mis lähem tulevik pandeemia rindel kaasa tuua võib, kuidas vaktsineerimine selle kulgu mõjutab ning kuidas vara saabunud sügist kõige ohutumalt vastu võtta.

Paraku on lugu nii, et pandeemia kadumise märke veel ei näita, uued viirustüved on visad ning praegu tundub, et võidujooksu vaktsiinidega võitmas. Meil tuleb leppida mõõdukate piirangutega, et päris sügise saabudes eelmiste lainete morbiidset vaikelu seekord vältida. Neist oleks aga hea aegsasti teada, et saaks, nagu ürituste korraldajadki soovisid, harjuda ja varuplaane teha.