:format(webp)/nginx/o/2021/07/23/13938999t1h8f0e.jpg)
On uskumatu, et pärast 30 aastat iseseisvust pole Eesti teadlased uurinud keeleõpet ja ikka veel koostatakse igasuguseid eestikeelsele haridusele «üleminekukavasid», kui ometi uurimused näitavad, et vaja on alustada laste koolitamist eestikeelsest lasteaiast.
Neuroteadlane dr Penfield leidis, et ajukahjustuse korral oli lastel võimalik uuesti rääkima õppida, aga mitte täiskasvanutel. Ka leidis ta, et teise keele õppimine toimus alla 10-aastatel kergesti. Hiljem on palju raskem omandada teist keelt ilma aktsendita, sest vähemalt 6.–7. aastani on suu ja keel väga painduv ja laps on võimeline hääldama kõiki häälikuid. Laps, kes varakult kuuleb ja omandab teise keele, saab sellest suurt kasu – ta on keskmisest 12–13-aastasest ükskeelsest lapsest arengus kaks aastat ees. Hilisemas elus on kakskeelsel inimesel kergem lahendada probleeme, sest iga keel näeb probleemi eri nurga alt.