Arvo Tõnisoo: varemete varjud

Kolhoosihoonete lammutamine. Foto: Elmo Riig/Sakala / Henn Soodla/Pärnu Postimees / Postimees.ee fotomontaaž

POstimees.ee avaldab arvamusloo, kus meie lugeja Arvo Tõnisoo teeb ettepaneku lammutada ühisaktsiooni korras üle Eesti rääma jäänud kolhoosihooned.

Ei pea olema eriti suur matkamees märkamaks ühismajapidamiste ajastu varemeid ja vaegehitisi, mis laiuvad ühtlase kihina üle muidu nii kaunite kultuurmaastike.

Eestimaad külastavale inimesele on küllalt raske ja piinlik seletada, miks seitsmeteistkümne iseseisvusaasta jooksul pole ilmselgelt ebafunktsionaalsete, lagunenud või omanikuta saasthoonetega midagi ette võetud.

Vähemalt kõrvalseisja jaoks tähendab nähtu teatavat suhtumist. Olgu see paljuleierdatud haldussuutmatusest, rumalusest, laiskusest, rahapuudusest või veel millestki, vahet pole - teatud hoiakuline märk on paigas.

Risustatud kultuurmaastik

Muidu nii kauni, omanäolise ja Euroopa mõistes puutumatu loodusega maal on kultuurmaastik risustatud ning seetõttu paistab ka külaelu kõrvaltvaatajale kuidagi ligadi-logadi tiksumisena.

Iseenese tarkusest teame muidugi paljutki ja oleme kohe nõus lahkelt seletama lookesi mustast minevikust, kuid see on läbi ja tegelikult tuleb lihtsalt tegutseda ning mitte haliseda.

Millest alustada - ikka valla tasandilt ehk sealt, kus kõik kõiki vähemalt enamvähem tunnevad. Ajaloost pärit ütlemine «iga vald peab oma sandid toitma» kehtib ka tänapäeval.

Ükskõik kui suur, kauge, ükskõikne või paha see riik ka pole, tuleb vallal ise oma ninaesise kasimise eest hea seista.

Järgnev on idee projekti käivitamiseks, kus maaelu edendamise eri meetmetes ettenähtud toetuste abil saaks oluliselt parandada elukeskkonda maal ja leida intensiivset projektipõhist rakendust ehitussektori ettevõtetele (lammutus, killustiku tootmine, tee-ehitus, haljastus, maastikukujundus jne).

Viis esimest sammu

1. Kohalikus ajalehes tuleks avaldada artikkel üleskutsega, et omanikud teataksid kindlale aadressile kindlaks kuupäevaks soovist vabaneda oma territooriumil olevast ehitisest, mis pole kasutuses ja risustab ilmselgelt oma välimusega maastikku (omanikuta vara kohta peaks vallal info olema).

2.Iga vald moodustab koostöös maavalitsusega komisjoni, kes vaatab üle vallale laekunud lammutamist vajavate objektide nimekirja, seades need pingeritta keskkonnaohutuse ja maastikumiljöö kriteeriumitest lähtudes.

3. Komisjon hindab iga objekti puhul saadava lammutusmaterjali mahu ja taaskasutatavuse võimaluse (reeglina on põhiosa kivist ja betoonist purustatav killustikuks, mida saab kasutada kohalike teede ehituseks ja remondiks). Eterniit ja muu keskkonnaohtlik materjal läheb utiliseerimisele selleks ettenähtud korras.

4. Ühiskomisjonide hinnangute põhjal koostatakse maavalitsuse tasandil maakonna territooriumil asuvate lammutamist vajavate objektide nimekiri.

5. Maakondlikud nimekirjad koos esialgsete finantskalkulatsioonidega (lammutustööde ja ümbertöötluse ligikaudne hind, saadava taaskasutatava materjali maht ja maksumus jne) lähevad esitamisele keskkonnaministeeriumile, kes koostöös rahandusministeeriumi ning teiste asjaosaliste instantsidega saab hinnata Euroopa abirahade kasutatavust antud projekti realiseerimisel.

Kondikavale liha ümber

Edasine tegevus võiks jääda selleks seatud ja kutsutud ametnike ning projektijuhtide korraldada. Väljapakutud viiepunktilisele kondikavale tuleb liha ümber kasvatada ja rohelist tuld näidata.

Eraldi tasub rõhutada projekti integreerivat rolli eri haldusstruktuuri tasandite vahel (kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste koostöö, lisaks erasektori ettevõtete kasutamine projekti praktilisel elluviimisel).

Puutekohad iga valla arengukavaga on sedasorti ettevõtmiste puhul ilmselged. Siinkirjutaja pole veel kohanud ühtegi valdade arengut puudutavat kirjatükki, milles rõhutataks varemete ja vaeghoonete vältimatu säilitamise vajadust.

Kohaliku turisminduse arengu seisukohalt on eemaletõukava korralageduse likvideerimine kultuurmaastikel igati tervitatav. Ekstreemvaatamisväärsustest lugupidavale inimesele ei ole vaja säilitada üleriigilist teemaparki, piisab paarist lagunevast mahajäetud raketibaasist või mõnest suurlinna «iludusest».

Teemapark kisub tülgastavaks

Vähegi pikemal autosõidul mööda Eestimaad on kustunud ühismajandamiste teemapark huvitav ja naljakas ehk ainult esimesed paarkümmend kilomeetrit, edasi muutub asi inetuks ja tülgastavaks.

Mõistliku koostööpartnerina saab kaasata kolmanda sektori seltse ning ettevõtteid, millest paljudel on piisav autoriteet ja mobiliseerimisvõime elukeskkonda parandavate ettevõtmiste läbiviimisel.

Riigiasutuste poole pealt võiks kaitseväe pioneerid leida osade objektide puhul häid treeningvõimalusi.

Rõõmu võiksid tunda ka aastaid paremaid ligipääsuteid oodanud külaelanikud. Vähemalt mõned kevadel porimülkaiks muutuvad lõigud saaks laudavarest toodetud killustikuga sõidetavaks muuta.

Siinkirjutajal oleks siiralt hea meel, kui kogu teemaarendus osutuks jalgratta leiutamiseks ja vähemalt samale eesmärgile suunatud tegevus juba ammu käiks. Tean, et võiks- ja peaks-stiilis asjad võtavad lugedes kergelt muigama, kuid hurraa-optimismi ajad on selleks korraks läbi ja kaunima tuleviku nimel tehtavate hädaabitööde aastak saabumas.

Samal teemal! Lang tahab lammutada vanu kolhoosiehitisi