:format(webp)/nginx/o/2021/07/22/13935908t1hcd34.jpg)
- Vaktsiinid on tervishoiu tähtsamaid alustalasid
- Noored, vaktsineerige! Nii saame tagasi tavalise elu
Keegi meist ei soovi uuesti olukorda, kus käia ei saa koolis, kinos, pidudel ega reisida, kirjutab Rae Noortevolikogu esimees Mariliis Kalinina.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on seisukohal, et vaktsiinid on puhta joogivee kättesaadavuse järel tähtsuselt teine meede nakkushaiguste laiaulatusliku leviku peatamiseks. Vaktsineerimine on üks tervishoiu tähtsamaid alustalasid, mis kaitseb inimesi mitmete ohtlike nakkushaiguste eest. Vaktsiinide loomise ja kasutamise ajastu on olnud suhteliselt lühike, kuid nende panus ennetavasse meditsiini on olnud hindamatu väärtusega – need on päästnud sadade miljonite, võimalik, et rohkemategi inimeste elusid. Alates Louis Pasteuri aegadest on teadusemaailm, tervishoiutöötajad, riigijuhid ning enamik avalikkusest mõistnud, et vaktsiinid on need vahendid, mis aitavad hoida kõige õrnema ja haavatavama inimkonna osa – väikelaste ja laste ning noorte – tervist ja elu. Samas on vaktsiinidel suur tähtsus ka täiskasvanute tervise kaitsmisel. Tänapäeva arstiteadus järgib põhimõtteid, kus esmatähtsaks on tunnistatud nakkushaiguste ennetamine ning selle võimsaimateks vahenditeks vaktsiinid ja vaktsineerimine.
Seoses maailmas tekkinud pandeemilise olukorraga oleme meie kõik sattunud situatsiooni, kus COVID-19 vastu vaktsineerimine on ülioluline ja just praegu kriitilise tähtsusega.
Teadusemaailmal oma tippteadlaste ja meeskondadega õnnestus lühikese ajaga valmistada vaktsiin ja meie riik tagab täna igale inimesele tasuta vaktsiinidoosid, et ära hoida koroonahaigusega kaasnevaid võimalikke tüsistusi, surmasid ja sellega kaasnevat lähedaste kaotusvalu.
Teaduspõhisele meditsiinile tuginev riiklik tervishoiupoliitika koos oma ala asjatundjatega soovitavad vaktsineerida. Erandiks on meditsiinilise argumendiga vaktsiinist loobumine. Tõsi, vaktsineerimisotsus on vabatahtlik koos arsti või meditsiiniõe põhjaliku selgituse edastamisega ja lõpliku otsuse teeb kas lapsevanem või inimene ise, olles informeeritud keeldumisega kaasnevatest riskidest. Ka meie, noored, peame näitama eeskuju teistele vanusegruppidele, et soovime toetada ühiskonna toimepidevust!
Meditsiinisüsteem ning meedikud on pandeemia algusest saati olnud väga ülekoormatud ning valitsused on olnud sunnitud koostama kriisipakette. Terviseameti hinnangul on Eestis kolmas laine juba alanud, samas inimesed käituvad ikka viisil, nagu haigestumise oht oleks möödas – nagu enam ei peaks siseruumides kaitsemaske kandma ja hajutatuse nõuet järgima ning käsi desinfitseerima, kuna viirus on väidetavalt kadunud. Samas nähes päev-päevalt suurenevaid nakatumisnäitajaid (eriti muret tekitav on tõus noorte haigestumise seas) ja vaadates koroona leviku ajale tagasi, ei tahaks keegi meist uuesti sama olukorda, kus käia ei saa koolis, kinos, pidudel, reisida, kus teatud majandusharu tegevuspiirangute pärast kaotavad meie vanemad töö ja nii edasi. Keegi meist ei soovi olla kogu ühiskondlikust elust eraldatud ning tunda puudust vanast normaalsest elust.
Keegi meist ei soovi olla kogu ühiskondlikust elust eraldatud ning tunda puudust vanast normaalsest elust.
Vaktsiini viimine inimese organismi ei ole tänapäeval ohtlik. Vaktsiinide kõrge tootmistehnoloogia on andnud meie käsutusse väga kvaliteetseid hea immuunvastuse ja kõrge ohutuse tasemega vaktsiinid. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb samasugune immuunsus nagu nakkushaiguse läbipõdemise järel, kuid ilma haiguse enda põdemise ohtude ja vaevadeta. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele inimestele. Paraku on COVID-19 vaktsiini väljatöötamise kiirus tekitanud kuulujutte kahtlastest kõrvalmõjudest. Võib veendunult kinnitada, et vaktsiinidega seotud võimalikke ebasoovitavaid toimeid jälgitakse erilise hoolega kõikides riikides ja maailma tervishoiuorganisatsioonide poolt, ka Eestis. Teadlased panustavad iga päev professionaalsete teadmistega ohutusprotsessi tagamisse ning võime kindlad olla, et see süsteem toimib, ligipääs infole on läbipaistev ning lähtub rahvatervise huvidest.
Paljudes riikides on juba teatatud, et saad avaliku ruumi hüvesid kasutada, kui oled vaktsineeritud (või COVID-19 läbipõdenud või kui on ette näidata kehtiv negatiivne koroonatest). Ka Eestis on mitmete arvamusliidrite arvates arukas selline kord sisse seada. Ning see tähendaks Sulle, vaktsineeritud noor, et sel juhul saad jätkata oma tavapärast elu: minna kinno, restorani, reisile, kontserdile, pidudele jne. Saime just korraldatud ka Jüri Rannafesti, kus tänu vaktsineeritud noortele ja kehtivate reeglite järgimisele toimus lahe suveõhtu. Noored artistid esitasid muusikat, sai võrkpalli mängida, kohal olid toitlustajad ja õpilasfirmad. Kui eelnevalt ei oleks nii tublilt palju vaktsineeritud, siis istuksime ka praegu suvel kodus ja võib-olla oleksime pehmelt öeldes hullumas isoleeritusest ja eraldatusest. Just praegu avab vaktsiin meile väravad võimalustele, mida süda juba nii kaua igatseb.
Kutsun üles kõiki noori vaktsineerima, et ühtse rindena vastu seista COVID-19ga kaasnevatele ohtudele!