Kauaoodatud «Eesti ajalugu I» on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt täienenud, nii et uut üldkäsitlust oli hädasti vaja. Sest ka «Eesti esiaja» ilmumisest on hulk aega möödas, vahepeal on palju kaevatud ja analüüsitud ning samuti on edusamme teinud geeniuuringud.
Muu kõrval esitabki «Eesti ajalugu I» lõpuks ometi koondpildi Eesti rahvastiku etnogeneesist, mis saadab jäädavalt minevikku meie omamüüdi soomeugrilikest kammkeraamikutest ja sellele toetuva arusaama viie tuhande aastasest paiksusest.